Võrumaa arenduskeskus on tõstatanud riigi tasandil probleemi, mis lühidalt kokkuvõetuna kõlab nii: neljast maakonnast tuuakse Võrru kainenema või rahunema korda rikkunud kodanikke ja kui nad lahti lastakse (ka keset ööd), siis antakse neile viin tagasi ning kojusõitmise asemel jäävad jorsid Võrru lämisema ja korda rikkuma. Eriti sai arestimaja olemasolu rahuarmastavatele võrulastele murekohaks siis, kui tasuta bussiliiklus kinni pandi.

Võrumaa arenduskeskus saatis läinud nädalal Kagu-Eesti omavalitsuste nimel sise-, sotsiaal- ja regionaalministeeriumile pöördumise, et ühiselt arutada, kuidas leida lahendus küsimusele, mismoodi Võru lühiajalisse kinnipidamiskohta kokku toodud pisirikkujad kõigile valutult ja probleemivabalt oma teistes omavalitsustes asuvasse koju tagasi saada.

Arenduskeskus märkis pöördumises, et maikuus toimus Kagu-Eesti omavalitsuste ning politsei- ja piirivalveameti ühine kohtumine Kagu-Eesti ainsa täiskoormusel töötava lühiajalise kinnipidamiskohaga – ehk Võru arestimajaga – seotud probleemide aruteluks. Võru linnas asuvasse lühiajalisse kinnipidamiskohta tuuakse Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonna inimesed.

„Inimesed, kes vabanevad Võru linnas asuvast lühiajalisest kinnipidamiskohast, peaksid liikuma tagasi oma kodudesse, mis tihtipeale asuvad teisestes maakondades ning äärealadel. Enamik vabanenud inimestest peaks selleks kasutama ühistransporti,” kirjutas arenduskeskuse juht Tiit Toots. „Ühistranspordi kasutamisega kaasneb ridamisi probleeme: harv bussigraafik sõiduks äärealadele ja teistesse maakondadesse, inimestel pole bussipileti ostuks raha, tihtipeale on vabanenud isikud taas alkoholijoobes ning häirivad teisi bussireisijaid nii bussis kui ka bussijaamas. Lisaks on sunnitud Põlva bussijaam palkama turvamehe, kes talutab alkoholijoobes ebaadekvaatsed ning teisi inimesi häirivad inimesed bussijaamast välja. Võru bussijaam on kutsunud teisi reisijaid häirivatele klientidele politsei.”

Lühidalt: kui varem piisas koju sõitvale joodikule bussikaardi piiksutamisest, siis nüüd tuleb tal sõidu eest maksta – aga kui tal raha ongi, siis eelistab kodanik selle eest peaparandust hankida.

Lühiajalisest kinnipidamiskohast vabanevad inimesed põhjustavad lisakoormust ka kõrvalasuvale Nöörimaa tugikodule, mis pakub varjupaigateenust eelkõige oma linna elanikele. Kinnipidamiskohast vabanetakse ka öisel ajal ning siis pole koju pääsemisel kasu isegi sellest, kui bussiraha on taskus olemas. Sageli jäädakse ööbima kohe politsei kõrvalmajas asuvasse tugikodusse. See suurendab Võru linna üldkulusid ning vähendab võimalust pakkuda teenuseid linna enda elanikele.

Arenduskeskus tõstis oma pöördumises esile ka selle, et Võrru toodud kainenemist või rahunemist vajavad kodanikud annavad nii politseile kui kiirabile ebamõistlikult palju tööd.

„Politseinike poolt kulutatav aeg alkoholijoobes inimeste transportimisele ühest maakonnast teise ning Lõuna-Eesti haigla kiirabile langev lisatöö seoses alkoholi liigtarbinud inimestele abi pakkumisega lühiajalises kinnipidamiskohas vähendab meie piirkonna inimeste turvalisust ning üldist heaolu,” märgiti ministeeriumidele saadetud infokirjas.

Lisaks tuleb välja, et joodikutele on riigi poolt ette nähtud parasjagu poputamist: sageli määrdunud ja ilmaoludele mittevastavate riiete asemele tagab riik uued. Kõigele lisaks antakse kinnipidamiskohast vabanenule tagasi kõik, mis tal kaasas oli, sealhulgas ka poolik viinapudel.

„Pärast kinnipidamiskohast vabanemist tagastatakse neile nende alkohoolne jook, soodustades taas selle tarbimist, ning tagatakse riigi toetused. Inimese toomine ajutisse kinnipidamiskohta ei ole seega mitte karistus, vaid pigem alkoholi tarbimist soodustav teenus, mis toetab inimestel õpitud abituse sündroomi väljakujunemist ning tõstab omakorda nii riigi- kui ka omavalitsuste töötajate koormust nende inimestega tegelemisel,” märkis Võrumaa arenduskeskuse esindaja.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/06/2024 09:04:51