Riigikogus eelmisel nädalal vastu võetud mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. Seaduse vastuvõtmise järel teatasid opositsioooniparteid Keskerakond ja Isamaa, et pöördusid automaksu asjus nii presidendi kui riigikohtu poole ja üle anti ka ligi 20 000 protestiallkirja.

Automaks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO₂ eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikum valik ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist, teatas riigikogu. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5‒15 protsenti kallimaks.

Seaduse kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab seaduse järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.

Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest.

Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni kümne aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Isamaa erakond andis reede hommikul Kadriorus üle viimastel kuudel üle riigi kogutud ligi 20 000 allkirja automaksu vastu. Täiendavalt pöördus riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder presidendi poole seoses seaduse juriidiliste probleemidega. Partei kutsus presidenti üles seadust mitte välja kuulutama, nende kinnitusel halvendatakse sellega eestimaalaste liikuvust ning karistatakse maapiirkondades elavaid inimesi ja Eesti peresid.

Ka Keskerakond palus presidendil mootorsõidukimaksu seadus välja kuulutamata jätta. Keskerakond näeb vastuolu põhiseadusega, kuna eelnõu menetluse käigus ei kehtestatud ühtegi soodustust, mis kaitseks erivajadustega inimesi, lasterikkaid peresid või vähem kindlustatud inimesi.

„Automaksu kehtestamine ning teiste maksude tõus mõjutab enam maapiirkondi, suurperesid ning kõiki neid, kelle igapäevane iseseisev toimetulek sõltub liikumisvahendist,” selgitas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ja lisas, et automaks tuleb ajal, mil maksumaksjal on niigi suur koorem ning inimeste toimetulek halvenemas.

Reedel teatas erakond täiendavalt, et on esitanud riigikohtule pöördumise mootorsõidukimaksu eelnõu vastuvõtmise otsuse tühistamiseks.

Kuidas hääletasid automaksu kehtestamisel Kagu-Eestist valitud parlamendisaadikud?
Poolt: Anti Haugas (RE), Ester Karuse (fraktsioonitu, SDE), Liina Kersna (RE), Mait Klaassen (RE), Maido Ruusmann (RE), Andrus Seeme (RE), Igor Taro (E200).
Vastu: Rain Epler (EKRE), Priit Sibul (Isamaa),
Puudusid: Anti Allas (SDE), Ants Frosch (EKRE), Eerik-Niiles Kross (RE).

Kaheksa riigikogulast erinevatest fraktsioonidest (sealhulgas RE) otsustasid eelnõu kolmandal lugemisel mitte hääletada.

Trahvid ja riigilõivud tõusevad, jalgrattaga kõrtsist koju enam ei saa
Lisaks automaksu kehtestamisele võttis riigikogu läinud nädalal vastu veel eestimaalaste eluolu kallimaks ja keerulisemaks, aga ehk ka ohutumaks muutvaid otsuseid.

Trahviühik tõuseb uuest aastast kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole. Lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole.

Uuest aastast tõusevad mitmed riigilõivud, näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole.

Uue seadusega ajakohastati kergliikurite, jalgrataste ning mootorsõidukite juhtidele kehtivaid reegleid. Kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile kehtestati maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Uued nõuded jõustuvad lähiajal.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 22/06/2024 10:27:07