Foto: Madis Perli / Põlva haigla

Põlva haiglas alustas sel esmaspäeval tööd vastvalminud erakorralise meditsiini osakond (EMO), mille renoveerimistööd algasid möödunud aasta septembris ja läksid maksma kokku üle 2,2 miljoni euro.

Kui seni oli Põlva haigla EMO käsutuses 240 ruutmeetrit suuresti amortiseerunud pinda, siis edaspidi hakkavad EMO arstid ja õed töötama 460-ruutmeetrises tänapäeva nõuetele vastavas erakorralise meditsiini osakonnas.

„EMO renoveerimine aitab meil paremini ja tulemuslikumalt tegeleda eluohtlikus seisundis patsientidega, kes vajavad ülikiiret ning kvaliteetset abi. Uues EMOs on meil selleks nüüdisaegne elustamissaal koos vajalike tingimuste ja abivahenditega,“ ütles EMO juhataja Annika Uue. „Ka väiksemate traumade ning ebaselgete kaebuste diagnoosimiseks on meil senisest paremad võimalused.“

Uue sõnul on Põlva haigla uues EMOs tänapäevased seadmed, mis võimaldavad anda patsientidele paremat meditsiinilist abi. Näiteks võeti kasutusele parema funktsionaalsusega voodid, patsientide keskne jälgimissüsteem ja hingamisaparaat. Lisaks saab hakata ultraheliuuringut osakonnas kohapeal tegema.

„Meil on tänapäevane viie kohaga jälgimissaal ja rajasime kaks nõuetele vastavat isolatsioonipalatit, kuhu saame eraldada ohtlike nakkustega patsiendid,“ loetles Uue erakorralise meditsiini osakonna lisandunud võimekusi.

Arengud ei piirdunud ainult erakorralise meditsiini osakonnaga, asukohta vahetas ka haigla registratuur, mis kolis tervisekeskuse ajutiselt pinnalt uutesse ruumidesse kohe peasissepääsu juures.

Registratuuri lisandus ka järjekorraautomaat ehk edaspidi on tarvilik võtta pilet, mille järgi suunatakse inimesi registraatori juurde või EMO triaažikabineti ootealasse. Seetõttu pole enam vaja seista elavas järjekorras.

Kohtusime Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Annika Uuega usutluseks esmaspäeva hommikul, selleks ajaks oli vastsesse EMOsse jõudnud ka juba esimene patsient, kes oli kassilt hammustada saanud ning hammustuskoht oli paiste läinud.

Milline on suhe Tartu ülikooli kliinikumiga? Millised patsiendid viiakse kohe Tartusse ja kes jäetakse kohapeale?
See oleneb sellest, milline on patsiendi põhiline kaebus. Riiklikul tasandil on paika pandud, et teatud kaebuste ja kahtluste puhul läheb patsient alati edasi kõrgemasse etappi. Need on ajuinfarkt, südamelihase infarkt ja hulgivigastustega trauma. Kui ta ei ole transporditav, siis tuleb ta siin stabiliseerida, samuti saame teha esmased protseduurid ja kui saame ta liigutatavaks, siis läheb ikkagi edasi TÜ kliinikumi. Ka on meil ööpäev läbi võimalik teha kompuuter- ja muid vajalikke uuringuid.

Kuidas on lood personaliga? Kas õdesid-arste jagub?
Õdesid ja põetajaid kindlasti jätkub. Arste, kelle ametinimetus on üldarst, samuti. Kui aga tahaksin öelda, et mul on ööpäevaringselt vahetused kaetud ainult erakorralise meditsiini residentuuri lõpetanud arstidega, siis seda ma veel ei saa. Lihtsalt pole seda veel saavutanud.

Mis võiks olla selle põhjuseks?
Erakorralise meditsiini arste on lihtsalt füüsiliselt vähe. Sama probleem on peaaegu kõigis üldhaiglates ja piirkondlikes haiglates, isegi Tallinnas. Neid ei jõuta koolitada, inimesed lähevad ära teisele tööle, sest EMO töö ei ole kõige kergemate killast, olenemata sellest, millise suurusega haiglas me valvame, ning inimesel on ju õigus valida, milline töö ja palga suhe talle meeldib.

Kui palju haigeid siia ööpäevas jõuab ja kui palju on arste?
Haigeid jõuab siia keskmiselt 20‒30 ööpäevas. Tahaks, et ööpäev läbi oleks, ja praegu ka on vähemalt üks selline arst, kes on hingamistee käsitluse võimekusega, st saanud erakorralise meditsiini alase koolituse, mis ei võrdu residentuuri läbimisega. Päevasel ajal on abiks üldarst, öisel ajal abiarst.

Kas võib öelda, et Põlva EMO on hetkel üks paremini varustatud ja ajakohasemaid Eesti erakorralise meditsiini osakondi?
Üldhaiglate lõikes oleme kindlasti üks nüüdisaegsemaid erakorralise meditsiini osakondi. Ei julgeks veel öelda, et oleme samal tasemel kui Tartu ülikooli kliinikum või Põhja-Eesti regionaalhaigla. See ei oleks ka aus, sest üht ja teist meil on puudu ja kõike ei peagi siin olema, sest see on lõppude lõpuks üldhaigla. Kuid selles osas, mis puudutab baasvarustust, tehnilist võimekust ja personali, oleme täiesti 21. sajandis – nii nagu üks EMO olema peab.

Autor: PILLE METSIS
Viimati muudetud: 06/06/2024 09:03:58