LõunaLehe poole pöördunud väärikas eas kodanik on pahane Võru Maxima töökorralduse peale. Väidetavalt pidi hommikune mehitatud kassade kinniolek ja automaatkassade kasutamine olema aga ajutine.

„Võru Maximas hommikul kassapidajat pole, on ainult automaatkassad ja need ka alati hästi ei tööta,” kurdab toimetusele venekeelne eakam härrasmees. „Vanad inimesed ei näe neid ekraane hästi ja selline korraldus pole normaalne tänapäeval. Ei tea ka alati, kuhu seal vajutada. Ja abi pole kuskilt võtta, töötajaid ei ole. Kunagi ilmus mingi info, et see on ajutine ja peale remonti asi korras. Aga ei midagi. Paljud vanad inimesed lihtsalt sellise olukorra pärast ei käigi enam Maximas.”

Ajaleht Äripäev on vahepeal valgustanud, et Maximal võib olla rohkem muresid kui hommikune viivitamine klienditeenindajatega mehitatud kassade avamisega. Väljaande teatel on konkurentsitihedas toidukaubanduse äris keeruline aeg ning üks tuntumaid ja suuremaid poekette Maxima on asunud jõupositsioonilt vähendama töötajatele makstavat tasu, vältides samal ajal koondamisi.

Kui eelmisel aastal olid Maxima Eesti majandustulemused enam-vähem, siis arvatavalt kukuvad sel aastal kaubanduskettide müügid drastiliselt. Nii ongi väljaande allikate väitel kaubanduskett vähendanud ametlikke töökoormusi. Regioonijuhtidele on antud korraldus vähendada tasustatud töötunde viiendiku võrra.

„Tasustatud töötundide nii suur kärbe tähendab kaupluse juhataja jaoks parajat peavalu olukorras, kus juba praegugi ei jätku paljudes kauplustes kassadesse töötajaid,” märgib väljaanne. „Kärbete tulemusel antakse kauplusele töötasudeks aga veelgi vähem raha, samas peavad kõik tööd tehtud saama ja pood peetud.”

Juba on Maxima kauplustest kuulda, et juhatajad on pöördunud töötajate poole töölepingu muutmiseks. Töökoormust vähendatakse 0,75 ning kohati ka 0,5 peale. Töötajad seatakse fakti ette, kus neile öeldakse, et töötajaid on üleliia ja kõigile pole enam nii palju tööd pakkuda.

Hiljuti vastas Maxima Eesti sotsiaalmeedias esitatud küsimusele, miks tavakassas pole teenindajat, et „üksikuid puudujääke just teatud kauplustes siiski on ning see on põhjustatud peamiselt personali vähesusest, tegeleme nende juhtumitega vastavalt. Kaupluste juhatajad püüavad tagada töögraafikud selliselt, et tavakassa oleks kaetud, kuid kui personali ei ole piisavalt, siis on olukord keerulisem. Loomulikult peame ka sellistele olukordadele leidma lahendused ning me töötame selle nimel“.

Mida kostab Võru Maxima eakate klientide mure ja ka Äripäeva toodud väidete kohta töökoormuse kärpimise kohta LõunaLehele kaubandusketi esindaja?

„Iseteeninduskassasid kasutab meie poodides umbes 66‒75% inimestest ning nad saavad seal maksmisega kenasti hakkama. Ja tegelikult saavad seal hakkama ka vanemad inimesed, kui nad vaid julgevad korra proovida,” kinnitas Maxima Eesti avalike suhete juht Ingrid Piirsalu. „Need, kes vajavad abi, saavad seda küsida iseteeninduskassa klienditeenindajalt. Ent inimesed on erinevad, kõik ei julge abi küsida. Kui klienditeenindaja näeb abi vajavat klienti, siis läheb ta muidugi ka ise appi. On ka neid, kes põhimõtteliselt ei taha iseteeninduskassas maksta. Sellisel juhul saab klienditeenindaja minna kliendiga tavakassasse ja ostude eest saab seal ära tasuda.”

Piirsalu selgitas, et poes on ka infokassad ja tavakassad ning üks või teine on poe lahtiolekuajal alati avatud. Infokassas saab samuti kauba eest maksta nii nagu tavakassas, nii sularahas kui kaardiga – seda inimesed sageli ei tea.

Mis puudutab töökohti ja müüjate koormuse (ja palga) piiramist, siis nentis Maxima esindaja, et majanduses ei ole kasvufaas veel saabunud.

„Kõik ettevõtted teevad praegu ümberkorraldusi, nii ka meie. Inimestel on keerulisel ajal raha vähem ning seetõttu on ka jaekaubanduses müüginumbrid kahanenud,” tõdes ta. „Kui müüme vähem, siis on ka tööd vähem pakkuda. See omakorda sunnib meid töötajate koormusi ümber korraldama. Kõik inimesed vajavad töökohta, see on fakt, mida tõenäoliselt mõistavad kõik. Meie soov on oma töötajatele töökohad säilitada. Lahendusena pakume töötajatele paindlikumat töögraafikut või tööd mõnel teisel ametikohal ettevõtte teistes osakondades.”

„Need otsused ei ole olnud lihtsad, kuid need on olnud vajalikud, et kohanduda majanduse hetkeolukorraga ja tagada meie ettevõtte jätkusuutlikkus,” lisas Ingrid Piirsalu. „Vastutustundliku ettevõttena jätkame olukorra pidevat jälgimist ja kohandame oma strateegiat vastavalt turu muutustele ja vajadusele.”

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 10/06/2024 08:36:34