Eesti Metsameister OÜ metsauuendusspetsialist Merli Lehis ja tegevjuht Joel Lobjakas.

Viimasel ajal on aina teravamalt päevakorda kerkinud probleemid maa- ja erametsaomanike õiguste piiramisest looduskaitselistel eesmärkidel. Lugematutest piirangutest tulenevad kompensatsioonid on proportsionaalselt ebaõiglased ja aegunud, mistõttu päädis olukord läinud nädala kolmapäeval maaomanike protestiga Toompeal, otse riigikogu ukselävel. Kogunenud rahvahulk näitas selgelt, et inimesed on valmis oma õiguste eest seisma.

Oma 11 tegutsemisaasta jooksul on Eesti Metsameister alati seadnud esikohale metsaomanike harimist ja kogu metsamajandamise protsesside osas teadlikkuse tõstmist. Siiski puutume tihti kokku maaomanikega, kellel on siiras soov oma metsa eest hoolt kanda, kuid looduskaitselised piirangud seda ei luba. „Riigi poolt pakutud kompensatsioon on selgelt liiga väike ja ka aegunud. Toetuste määrad on püsinud sarnasel tasemel alates 2008. aastast ning proportsionaalselt kahjudega ei saa neid kahte puhtalt juba inflatsiooni ja turumuutuste tõttu ammu võrrelda,” leiab ettevõtte tegevjuht Joel Lobjakas.

Kümne aastaga on rangete looduskaitseliste piirangutega erametsade pindala ligi kahekordistunud. Tuhandetele metsaomanikele tähendab see, et küpseks saanud metsa raiuda ehk aastakümneid tagasi tehtud investeeringut välja võtta pole võimalik, praegused hüvitised kahju ei kata. Eestis on rangelt kaitse all 50 000 hektari jagu erametsa, leebemalt piiratakse umbes 150 000 hektarit erametsa. „Eriti kahju on näha olukorda, kus tubli metsaomanik on peale raietöid istutanud oma kinnistule noore puukultuuri ja mõne aasta möödudes selgub, et antud metsale seatakse nüüdsest looduskaitseline piirang,” kommenteerib Eesti Metsameistri metsauuendusspetsialist Merli Lehis. „Kirjeldatud olukorras kaotab metsaomanik mitte ainult metsauuendustöödeks kulutatud tuhanded eurod, vaid ka kogu investeeringu tulevastele põlvedele.”

Ebakindlus piirab Eesti metsade arengut
Antud olukord on kaasa toonud inimestes ebakindluse, mida illustreerisid ka metsaomanike lood, mida häälekalt jagati kolmapäevasel protestil. Maaomanikud ei julge enam metsa investeerida, sest ollakse ebakindlad tuleviku osas. Kõige enam kardetakse looduspiirangute laiendamist ja maamaksu tõusu. „Kui inimesed ei julge enam oma metsa hooldada ja peale raietöid istutada, siis pärsib see otseselt Eesti metsade arengut,” kardab Lehis.

Mida nõutakse?
Protestijad nõuavad õiglast ja kiiret kompensatsiooni metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud. See tähendab kohest raieküpse metsa turuhinda ja iga-aastast hüvitist. Praegused hüvitised ei kata omanikele saamata jäävat tulu. Lisaks nõutakse looduskaitse alla võetava eraomanduses oleva metsa asendamist riigile kuuluva majandusmetsaga, et eraomanik saaks oma metsa majandamisega jätkata. Samuti peab maatulundusmaa maamaksu tõus jääma aastas 10% piiresse, nagu maaomanikele lubati. Peale selle tuleb lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Kokkuvõtteks
Eestlased on läbi põlvkondade uhkusega olnud metsarahvas. Praegune pakutud lahendus müüa ebaõiglaselt väikese summa eest looduskaitse all olevad maad riigile röövib inimestelt oma metsa majandamise võimaluse ning mis veelgi olulisem, põlvkondi toetanud majandusliku tagala. Meeleavaldus oli samm õiges suunas, et teha oma õigused kuuldavaks ja liikuda lähemale õiglase muutuse suunas.

 

Autor: EESTI METSAMEISTER
Viimati muudetud: 06/06/2024 08:31:33