Mitmekümne perearstinimistu ja ligi saja töötajaga Terviseagentuuri kliendid – meie puhul Võru linnast ja naabrusest – kurdavad, et hiigelasutuses kipub info takerduma ja terviseabi saamiseks tuleb aega ning kannatlikkust varuda. Ettevõtte selgituse kohaselt on nende mudeliks pakkuda kodulähedast arstiabi piirkondades, kus perearste napib – ja seda oma süsteemi kohaselt.

LõunaLehe poole on eri aegadel pöördunud mitu lehelugejat, kel isiklikult või lähedaste kaudu on olnud sekeldusi Terviseagentuuri perearstikeskusega Võrus. Panime neist kolme jutu enam-vähem muutmata kujul kirja, kodanike nimed on nende palvel muudetud.

Kristjan:
„Esmalt helistad administraatorile, temaga ei puugi kohe ühendust saada. Kui lõpuks saad, siis räägid talle loo ära. Siis võtab õde ühendust millalgi – räägid talle jälle sama loo ära. Siis heal juhul saad arstile ja räägid sama lugu jälle.

Vanasti oli üks perearst, kelle juurde läksid, nüüd on see Terviseagentuur, kus on neli-viis perearsti, kord üks ja kord teine. Ma ise käisin millalgi isaga seal, ootasime 40 minutit ukse taga, keegi ei liikunud sisse ega välja. Koputasin ka, ei tehtud lahti. Siis läks uks lõpuks lahti – arst ukse peal: „Ah teie.” Uksed kinni, inimene ei näe ega tea, mingit tegevust ei toimu. Varem läksid perearstile kohale, kui telefonitsi kätte ei saand ja ikka suur häda oli.”

Mari:
„Mina olen mullu suvest selle Terviseagentuuriga hüvasti jätnud, sest nendega suhtlemine võttis aega ja mõttetut ootamist.

Neil on üks telefoninumber, millele vastas registraator, keda tihti oli raske tabada. Jäi mulje, et meditsiinikauge inimene või inimesed. Temale tuli terviseprobleem ära rääkida. Tema edastas minu mure õele. Seejärel pidin ootama, millal õde tagasi helistab: kas siis 30 minuti või kolme tunni pärast või koguni järgmisel päeval. Õele tuli sama jutt uuesti rääkida ja tema otsustas, millal tema vastuvõtule saan ja kas on vaja vereanalüüse anda. Jutu taaskordne rääkimine oli nii tüütav, nagu ka ootamine, millal õde helistab.

Kusjuures õde vahetus pidevalt. Seda nimetaksin kolhoosiks, sest mulle ja paljudele teistele ei sobi, kui minu terviseprobleemidega tegeleb täna üks, homme teine ja ülehomme kolmas keskastme meedik.

Jooksutamist tuli selle 14 kuu jooksul ka ette. Kord küsisin ühelt õelt, et kas pean söömata tulema, et saaks veeniverd võtta. Tema vastas, et võite hommikul süüa. Kui kutsutud ajal kohale läksin, selgus, et mul tuleb ikkagi veeniverd anda, seega uuesti tulla.

Või teine näide: kui varbaküünega taas uue õe juurde sattusin, arvas tema, et küüs on lihasse kasvanud, mis jalakabinetis ümber lükati.

Tohtri juurde pääsesin aja jooksul korra, üsna praksise ülemineku alguses, hiljem tegelesid minuga vaid õed. Üks arst ütles, et agentuuris ei pea mul olema üks ja sama arst, võib ka teiste nende tohtrite juurde minna.

Mulle ikka väga sobib süsteem, kus saan õele probleemi kohe ära rääkida ja tema otsustab, kuidas pean edasi toimima, ja kui vaja tohtri juurde, ütleb kohe vaba aja.

Nn kolhoosi alla läheb ka see, et täna kirjutab retsepti välja üks nende arst, homme teine, ülehomme on kolmanda allkiri. See tähendab, et ükski agentuuri arst ei süvene patsiendi loosse, pannakse vaid tuimalt allkiri.

Mulle tuli äsja uudisena, kui pereõde ütles, et mulle oli kirjutatud halva kolesterooli ravimite retsept – kirjutas arst, keda ma pole ihusilmagagi näinud.”

Tiina:
„Olen Terviseagentuuri nimekirjas algusest peale – sellest ajast, kui meil Võrus perearstid ära läksid ja agentuur tuli. Ja nüüd detsembrist või jaanuarist on nendega kogu aeg mingi jama.

Süsteem on neil halb. Kui sa helistad, sul võtab vastu registraator – see vist üle-eestiline. Siis sa ütled, kelle juurde sa tahad minna. Siis ta tahab täpselt teada, miks üldse talle helistad. Ja ei taha ju rääkida igaühele, mingile registraatorile, mis mure mul nüüd on.

Ja siis on mure tavaliselt, et sa ootad tund, võib-olla kaks või rohkemgi. Siis helistab õde sulle, küsib, mis on, ja tee ikka nii ja naa, ning nagu arstile sul ei olegi võimalik pääseda. Kui olukord on väga hull, võib-olla siis.

Ja see on ka halb, et õdesid seal on nii palju. Ma ei tea, viis või kuus või kui palju neid nimistus on, see ka kogu aeg muutub. Kord on üks, kord on teine. Ega keegi täpselt sind ei tea, ei mäleta enam. Vanasti oli üks õde ja üks arst, pikapeale jäid juba enam-vähem inimesed meelde.

Seal oli alguses vist neli perearsti. Kirja on sulle pandud üks, aga sa võid juhtuda ükskõik kelle juurde. Vahepeal on sinu arst kuskil ära, vahepeal kuskil õppustel, vahepeal puudub. Siis lähed teise juurde – tema jälle ka sinust kõike täpselt ei tea. Järjekord on ka, vahepeal saad ruttu, vahepeal on järjekorrad pikad.

Kui hakkasin jaanuaris käima oma probleemiga, siis algul ikka soovitati, et võta apteegist seda rohtu, teist ja kolmandat. Ja lõpuks, kui ikka sain arsti juurde, siis kästi proovid viia. Siis kogu aeg helistasin, et proovi vastust teada saada. Ma küsisin, et kui ruttu läheb – öeldi, et kolm päeva, siis peaks vastus tulema. Helistasin – öeldi, et ei ole veel tulnud. Siis helistasin paari päeva pärast uuesti. Öeldi, et arst on käinud proovitulemusi vaatamas, märge on juurde tehtud, aga ei tea lähemalt, helistagu ma hiljem. Helistan jälle päev hiljem, siis öeldakse, et arsti täna ei ole, helistage jälle hiljem. Siis öeldakse, et arst on haige, jälle helistage hiljem. Ja siis kui lõpuks jälle helistan, siis ütleb mulle õde niimoodi, et „aga teate, arst palus just mulle helistada, et kui kaua te oma proovi toote meile”. Ma ütlesin, et misasja, proov oli kas poolteist või koguni kaks nädalat tagasi mul juba ammu ära toodud. Õde: „Ei no kas tõesti? Ma lähen ja otsin, helistan teile tagasi.” Läks paar tundi mööda, ütles, et ma leidsin teie proovi üles. Oli kaduma läinud. Arst, kes mind proovile saatis, see oli kas praktikal või midagi, et tal ei ole neid õigeid lube ja oma arvutit ja ta siis kuskilt teise arsti alt saatis mind. Nii. Kui hiljem uuesti helistasin, siis ütles õde: „Mis proov? Mul ei ole siin digiloos mingit proovi vastust kirjas.” Ütlesin, et no kuidas, eelmine õde leidis ta juba üles. „Ei no, digiloosse ei ole ikka kantud seda.” Kogu aeg on mingid segadused.

Kui sinna helistad, siis öeldakse: „Ma konsulteerin arstiga.” Konsulteerib – ja keegi ei helista jälle tagasi. Läheb kaks-kolm päeva mööda, jälle pean ise pinda käima. Siis kõigepealt räägid registraatorile oma loo ära. Siis võtab vastu õde – ja iga kord on ka erinevad õed. Üks tekitab paanikat: kuulge, et teil oli see proov, mida taga otsiti, ikka nii halb. Mina mõtlen, et mis nüüd siis saab. Teine ütleb: ah, see ei ole midagi, me näeme igapäevaselt selliseid näitusid ja proove, asi pole üldse hull.

Kogu aeg, kui midagi on, siis muudkui oota ja oota, arst ütleb, et enne ei saa midagi teha, kui uuringul olete käinud. Siis jälle oota ja oota. Siis oli neil süsteemide vahetus. Ma ei saanud uusi proove teha, öeldi, et oota nädal-poolteist, enne kui saab teha. Nüüd ootan jälle kõnet nädal aega juba. Lubati helistada nädala jooksul, homme saab nädal täis. Siis pean jälle ise helistama, kui keegi ei pöördu.

No arstide vastu iseenesest ei ole midagi, aga see süsteem ja see kõik nagu ... see sööb täitsa närvid seest ära. Paljud on öelnud, et lähevad üldse Tartusse eraarstile, siis saab vähemalt arsti juurdegi.

Neid õdesid on nii palju ... kes parasjagu sinu kõnele vastab, ta ei süvenegi. Üks õde hakkas mulle rääkida, et teil on kõik need proovid korras, isegi väga hästi. Mina vastasin: aga need proovid on mul juba ammu enne seda probleemi tehtud. Nad ei süvene ... üks õde ja teine õde, siis räägib, et konsulteerib arstiga.

Kui mul nüüd said kõik proovid ja uuringud tehtud, siis tahtsin arstile minna – et mis nüüd edasi saab. Arst helistab, et kuulge, kas te teise arsti juurde ei taha minna. Et see arst, kes mind kõigepealt esimesena proovidele saatis, see on nüüd tagasi. Et minge tema juurde, mina pean hakkama algusest peale nullist süvenema teie loosse. Samas – temaga oli ju kogu aeg konsulteeritud juba kolm-neli kuud ja nüüd ta ütles mulle, et minge teise arsti juurde, ma pean süvenema. Tekib küsimus: aga kellega siis on konsulteeritud, millise arstiga seal? Või siis mulle lihtsalt öeldakse, et konsulteeritakse arstiga. Ma ei tea, ma ei käi iga päev oma digiloos vaatamas, kas on keegi mulle sissekandeid teinud või ei ole.

Sellise ootamise juures kehvemal juhul võib inimene saada vahepeal tervisekahjustuse või üldse ära surra. Neil on nii, et oi, aega on, ootame seda, ootame teist, kolmandat muudkui. Ja siis viimane kord arst ütles, et oi, teil pole mõtet kohale tulla, ärge tulge täna vastuvõtule, mul on kõik teie lugu selge, ma ise konsulteerin siin jälle mingisuguse arstiga ja helistame tagasi – no ootan nädal otsa seda kõnet. Kogu aeg on selline mingi jama neil.

Olen kuulnud, et inimesed on otsinud teisi perearste, kelle juurde minna, aga ütlevad, et kõik on täis, keegi ei taha Võrus juurde võtta endale. Kuigi siin Delfis või kuskil käis läbi, et tahetakse võtta vastu seadust, et võivad perearstid võtta ka teiste nimistute patsiente vastu. Ei olegi Võrus kuhugi teise arsti juurde minna. Teistel on nii, et sa helistad, võtab vastu kas pereõde või võtab arst vastu, räägid ruttu mure ära, ta kas kutsub vastuvõtule või leiab kohe telefoni teel mingi teise kiire lahenduse, aga meil on niimoodi, et presidendi juurde on ka lihtsam saada kui meil siin perearstile.

Meil juhtus siin, et ei tahetud last arstile vastu võtta. Kohe telefoni teel diagnoositi ära, et teil on seal mingi bakteriaalne viirus või muud taolist – no kuidas sa saad nii öelda kohe telefoni teel? „Ei, proove ei ole vaja tuua, see on viiruslik, see on teada.” No kuidas tema teab, kui ei ole vereproovi teinud ega midagi?

Väga raske on saada vastuvõtule ja probleemidele lahendust, kogu aeg kõik viibib ja räägi kogu aeg pidevalt algusest peale kõikidele oma asju. Jälle uuesti helistad, räägid registraatorile, õele ja siis vaadatakse, mis edasi saab.”

Kommenteerib Terviseagentuur OÜ tegevjuht Heidi Ait:
Alustuseks, oleme alati tagasiside eest väga tänulikud, sest nii saame aidata konkreetset patsiendi tema pöördumisega ning samuti parandada tööprotsesse. Kahju on kuulda, et mõnel juhul pole inimesed saanud soovitud lähenemist. Äärmiselt oluline on, et mure korral pöörduks patsient meie poole info@terviseagentuur.ee. Isikustatud pöördumise puhul on võimalik analüüsida detailselt patsiendi teekonda ja kogemust ning teha olulisi samme parema teenuse suunal, samuti abistada patsienti, kellel mure on tekkinud. Võtame tagasisidet alati väga tõsiselt ja süveneme sellesse.

Terviseagentuur on tervishoiuettevõte, kelle eesmärk on pakkuda oma patsientidele kvaliteetset kodulähedast arstiabi. Tegutseme piirkondades, kus on süvenenud tervishoiukriis ning raskusi tööjõu leidmisel. Samuti on suur hulk meedikuid, kes lahkuvad tööturult läbipõlemise tõttu. Sellega seoses proovime alati leida lahendusi, mis toetavad samal ajal nii patsienti kui ka tervishoiutöötajat. See on pidev protsess, mis nõuab kohanemist nii tervishoiusüsteemi, töötajate kui ka patsientide poolt. Eesmärk on alati, et piiratud ressursiga teenindatakse võimalikult palju patsiente kvaliteetselt ning hoida tasakaalu kogukonna soovide ja pikaajalise jätkusuutliku teenuse tagamise vahel.

Erinevalt tavapärasest perearstikeskuse töökorraldusest, kus teenuse osutamine on nimistupõhine, osutatakse meie keskustes teenust ühtse meeskonnana kõikidele nimistute patsientidele, nii toimib see paljudes tervisekeskustes üle Eesti. Sellistes keskustes on arstidele ja õdedele tagatud vajalikud asendused puhkuste ja koolituste ajaks ning on võimalik ära kasutada iga meeskonnaliikme erioskusi tervisekeskuse patsientide parimaks teenindamiseks. Samuti tagab Terviseagentuur oma tervishoiutöötajatele vajaliku toe kõiges, et nad saaksid keskenduda ainult patsientide ravile.

Alates 1. juulist 2023 on kõikidel perearstikeskustel kohustus kasutada kõnekeskuseteenust, samuti soodustab Tervisekassa alates 1. jaanuarist 2024 digilahenduste kasutust perearstikeskustes. Terviseagentuuris oleme loonud eelvisiidi teenuse, see tähendab, et perearstikeskusesse pöördumiseks tuleb oma tervisemure esmalt edastada ööpäevaringses iseteeninduskeskkonnas aadressil www.terviseagentuur.ee/eelvisiit või helistada E–R kell 7–18 töötavasse registratuuri telefonil 766 6661. Registratuuris töötavad kliinilised assistendid, kes aitavad mure täpsustamisega.

Eelvisiidi oluline osa on triaažisüsteem, mille käigus tuvastatakse, kes ja millal on kõige pädevam antud probleemiga tegelema. Mõned terviseküsimused ja -probleemid lahendab oma pädevuse piires õde, teised üldarst ja kõige keerukamad probleemid jõuavad perearstini. Näiteks retsepti pikendamise soovi saab tervishoiutöötajale edastada kliiniline assistent ning see ei vaja alati eraldi vestlust perearstiga. Nii saame perearstidele aega juurde ning nad saavad keskenduda keeruliste terviseprobleemide lahendamisele. Samuti pakutakse patsiendile võimalust tulla erineva arsti või õe vastuvõtule, kui temaga tavapäraselt tegelenud tervishoiutöötaja on hõivatud, koolitusel või puhkusel, mis aitab patsiendi kiiremini lahenduseni.

Kuigi patsiendile võib tunduda tüütu mure mitmel korral erinevatele inimestele rääkida, küsib pereõde või arst tihti eelnevalt kogutud info üle, et olla kindel, kas kõik sai eelnevalt kirja nii, nagu mõeldi, ning patsiendid tihtipeale täiendavad eelkogutud infot. Kordamine tuleneb tihtipeale sellest, et soovitakse kontrollida või täpsustada eelnevalt kogutud informatsiooni üle. Samas on eelkogutud informatsioonil väga oluline roll triažeerimisel, mis lõppkokkuvõttes võimaldab raskematel haigetel kiiremini ravi saada ja ka rohkem patsiente teenindada.

Praegu on meil tervishoiusüsteemis inimressurssi puudu ning seetõttu tihtipeale jõuatakse tegeleda ainult akuutsete tervisemuredega ning vähem aega jääb ennetuseks. Terviseagentuuris, lisaks pidevale tööle, et tagada kvaliteetne ja kättesaadav tervishoiuteenus, oleme seadnud üheks prioriteediks suurendada koostööd patsientidega, et vaadata inimest holistiliselt ning anda rohkem aega ja võimalusi tervisehoiutöötajatele, et tegeleda rohkem patsiendi toetamise ja ennetamisega.

Mis on Terviseagentuur?
OÜ Terviseagentuur on 2006. aastal asutatud esmatasandi terviseteenuseid pakkuv ettevõte, millel on tänase seisuga kümme perearstikeskust üle Eesti, sealhulgas Tõrvas, Valgas, Võrus, Lasval ja Värskas.

Ettevõte on registreeritud Saaremaal Rahtla külas doktor Madis Tiigi kodutalus. Terviseagentuur kuulub 100-protsendiliselt selle rajajale, 56-aastasele Tiigile, keda tuntakse e-terviseteenuse arendajana. Mõni aasta tagasi kirjutati, et mees käis koduselt Saaremaalt 375 kilomeetrit Võrru tööle, et töötada perearst Marje Toomi nimistuga.

Terviseagentuuril oli tänavu esimese kvartali seisuga 96 töötajat. 2022. aastal oli ettevõtte käive majandusaasta aruande kohaselt ligi 3,3 miljonit eurot ja firma teenis umbes 48 000 eurot puhaskasumit.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/05/2024 07:48:20