Käesoleva aasta 12. märtsil möödus 90 aastat ebaseaduslikust relvastatud riigipöördest Eestis.

Riigipöörde põhjuseks oli see, et 1934. aastal koguti allkirju riigivanema valimiseks, kandideerisid Päts, Laidoner, Rei ja Larka ja kindral Larka sai üksinda rohkem hääli kui teised kokku. See tähendas, et võimuahnel Pätsil ja Laidoneril ei olnud lootust saada riigivanemaks, nad leppisid kokku, et teevad riigipöörde. Vangistati üle 800 vabadussõjalaste liidu liikme, mõne päeva jooksul lihtliikmed vabastati, aga üle 130 jäeti vangi. Paul Laamann ja William Tomingas said ebainimlikus olukorras tiisikuse, ellu jäid suurte ravikulude abil, mõned (vabadussõjalased – toim) ka surid ebaselgetel asjaoludel.

Tartu ja Valga kriminaalpolitsei komissar August Soome tuli õhtul koju väga mureliku näoga, öeldes abikaasale: „Pane lapsed magama, võta viinapudel kaasa ja läheme magamistuppa.” Seal selgitas, et anti korraldus vahistada tema häid sõpru, öösel sai ta südamerabanduse ja see oli suur löök perekonnale.

Seda rääkis mulle tema poeg Vello, kellega olime hulga aastaid Siberis, tänapäevani on meil tihe side, meenutame möödunut.

Mind kohustab neid ridu kirjutama ka 9. mai LõunaLehe artikkel „Eesti ja Soome sügisel 1939”, kus kritiseeritakse alatul moel minu head tuttavat, Soome sõjaajaloo professorit Martti Turtolat, kes oli mitu aastat Tallinnas Soome instituudi direktor ja suur Eestimaa sõber, ning Magnus Ilmjärve, kes andis välja raamatu „Hääletu alistumine” ja on Tallinna tehnikaülikooli õppejõud.

Olin tol sündmusterikkal ajal kaheksa-aastane. Isal oli tellitud ajakirjad Vabadussõja Lood ja Vabadussõja Tähistel, mida lugesin kaanest kaaneni, tundes suurt lugupidamist ja austust vabadussõjalaste vastu. Ka minu isa võttis osa Vabadussõjast, diviisi staabis.

Samuti andis tõuke see, et minu ema vend Voldemar Prins arreteeriti. Tartu ülikoolis agronoomiat õppides pidas talle loenguid haridusministri vend Voldemar Päts, kes teadis, et ema vend läks Vabadussõtta vabatahtlikult, olgugi et isa Tannil Prins oli surnud. Voldemar oli tubli õpilane ja Päts oli talle öelnud, et kui sinul tuleb minu abi vaja, pöördu minu poole, seda ema vend ka tegi – ei tea, kuidas, aga ta vabastati kohe.

Järgmise sammuna läks ta ülikoolipäevilt koolivenna Richard Veermaa juurde, et tema töökoht taastataks. Koolivend ütles: „Ma ei saa seda teha, kuna Vabadussõja Liidu liikmetel on keelatud juhtivatel kohtadel töötada.” Ema vend oli väga löödud, läks kohvikusse tuju parandama ja joobes olles tulistas puruks aknaklaasi, mille pidi taastama. Joomine aga jätkus madalamatel töökohtadel ja 1941. aastal lasksid sakslased ta valekaebuse tõttu maha.

Pean oma kohuseks Eesti rahva järelpõlvedele tõde selgitada, kuna seda on üle 30 aasta moonutatud selle tõttu, et Eesti riigi taastajaks olid suuremalt jaolt endised vaikiva aja tegelased, keda Päts ja Laidoner soosisid mitmel moel. Näiteks Aleksander Jaaksonile kingiti Helme-Pokardi mõis jne.

Alljärgnevalt hakkan loetlema raamatuid, mida soovitan lugeda, et saada teada tõde, kuna nn vaikiva aja tegelasi on palju elus ja nad püüavad rehabiliteerida endisi riigitegelasi, vabadussõjalased on aga kõik kas maha lastud või surnud Siberis nälga.

Alustan raamatust, mille autori Karl Puhveli koolivend oli A. Jaakson, kes riigipöörde ajal tuli end varjama Puhveli juurde, et mitte Siberisse saada. Karl soovitas tal põgeneda üle mere, Aleksander aga ütles, usaldades oma heategijat, et ei ole sobiv tema tegevust mitte usaldada. Sest Päts selgitas lõpuni nii ajakirjanduse kui raadio teel, et kõik jääb endiseks pärast abistamislepingut Moskvaga, ja tühistas välisviisad. Lepingu sõlmijad, nende seas ka välisminister Selter, seda ei uskunud ja tema soovitas oma alluvatel, kuna välisviisad veel kehtisid, et viseerige need ja sõitke välismaale. Seda paljud ka tegid.

Tulen tagasi selle raamatu juurde, mille pealkiri on „Helmelõimed elulõngal”, selle lõpus on kõikide nimed koos nende ameti ja tegevusega ning leheküljenumber, kus sellest on juttu.

Siis kindlasti ka raamat „Laiarööpmeline soomusrong Nr 2 Vabadussõjas”, selle koosseisu sõjamehed kirjeldavad toimuvat ning toimunud lahinguid ja tegevusi, see aitab ka lahti mõtestada Erik Kambergi artiklisarja „Roosid Eesti riigile”.

Kolmandaks William Tominga raamat „Vaikiv ajastu Eestis”, mille kordustrüki andis omal kulul välja Evy Laamann-Kalbus. Ta andis ka välja raamatu „Tõde ei põle tuleski: Paul Laamanni elutee ja sõjamälestused, Artur Sirgu lugu” (Paul Laamann oli tema isa). See raamat on ka väga huvitav ja õpetlik, arusaadava tekstiga. Ameerikasse jõudnud Laamann-Kalbus oli andekas kirjanduses ja kunstis, ta võeti juhtivale tööle Ameerika kongressi raamatukogus. Tal õnnestus tööle võtta ka paljusid eestlannasid, tookord töötas seal üle 3000 töötaja.

Edasi soovitan lugeda August Otsa „Miks kaotasime iseseisvuse”. selles raamatus on loetletud kõik väliseestlaste välja antud ajalehed, kirjandus, kunst jne. Soovitan ka lugeda Hjalmar Mäe välja antud raamatuid, tema oli kolmekordse kõrgharidusega ja ka Saksa kantsleri Adenaueri nõunik.

Väga huvitav raamat on ka Mamersi välja antud „Häda võidetuile”.
Kindlasti peaks lugema Arnold Hinnomi „Suur heitlus”, sest ta töötas soomusrongide diviisi staabis ja kõik dokumendid olid temale nähtavad.

Edasi on väga hea kunstilise kujundusega raamat, mille on toimetanud Hamilkar Mengel viieliikmelise toimkonnaga. Üks nendest oli Heinold Okas, minu hea sõber ja toetaja, kelle elulooraamatu kinkisin ka Tartu ülikooli raamatukogule – soovitan lugeda.

Nüüd tagasi Hamilkar Mengeli toimetatud raamatu juurde: „Artur Sirgu mälestusaktus: New York, 27. nov. 1977”.

Samuti soovitan lugeda Eesti Päevalehe 50 raamatusarja raamatuid, kus on palju vajalikku materjali, näiteks William Tomingase, Oskar Lutsu, Johan Pitka, August Rei, Arnold Hinnomi, Artur Rinne, Karl Ipsbergi jne elulood. Viimane oli Vabadussõjas Eesti raudteede ülem ja juhatas 1911–1913 Eesti teatrihoone ja Krediitpanga ehitust. Saate ka teada, mispärast Eesti raudtee sõjaolukorras nii suurejooneliselt vastu pidas.

Tulen nüüd uuesti tagasi artikli „Eesti ja Soome sügisel 1939” juurde, kus alatult kritiseeritakse Martti Turtolat ja Magnus Ilmjärve – et neid kihutas tagant edevus ja soov teistest targem olla ja autor katsub igatpidi nn ajaloolasi appi võtta, et kiita Pätsi tegevust. Tule taevas appi. Ta ei ole rumal mees, kuidas ta iseloomustas neid Eestimaa sõpru vastupidiselt.

12. märtsil 1934 kuulutas Päts avalikult Eesti rahva haigeks, ütles, et rahvast on vaja ravida ning ravima hakkas sel moel, et asutas propagandatalituse, poliitilise kriminaalpolitsei ning allutas kiriku, Tartu ülikooli jne enda alla. Kes ei olnud tema tegevusega rahul, neid karistati mitmel moel, näiteks Jaan Tõnissoni elutöö, Postimehe kirjastus, võeti sekveri alla jne. Ravis seni, kuni kuue vaikiva ajastu aasta jooksul sunniti rahvas vaikima, sõlmiti Moskvaga abistamisleping ja lubati punaarmeel siseneda baasidesse, mille tõttu talle koos Laidoneriga säilitati elu ja ta elas veel 16 aastat. Paistab, et Putin tegutseb samamoodi.

Mina arvan, et Eesti sõber Martti ja hinnatud õppejõud Ilmjärv tegid seda kohusetundest ja mitte ajupesuga. Raadio, televisioon ja ajakirjandus on suuremalt jaolt allutatud vaikiva ajastu pooldajatele ning riigile antud vande murdjatele püstitatakse mälestusmärke vaatamata teadlike kodanike selgitavale tööle, et see ei sobi.

Neid nüüd karistama ei hakata, aga tegutsetakse ikka edasi ajalugu moonutades, see tähendab, et kaebused ja selgitused on neile nagu hane selga vesi.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et kui me tahame oma rahva tulevikku kindlustada, siis tuleb pearõhk asetada meditsiinitöötajatele ja teadlastele, mitte poliitikutele, sest relvad ei päästa üksi meid, vaid füüsiline ja vaimne tervis – terves kehas terve vaim!

Peale selle riigikogu kohvikus ja kõigis riiklikes asutustes ja ka presidendi vastuvõtul tuleb pidutseda alkoholivabade jookidega. Noorsool, kel on võimalus astuda noorkotkaste, kodutütarde ja gaidide ridadesse ja pärast seda kaitseliitu või naiskodukaitsesse, tuleks seda teha. Ja noortele tuleb kõik huviringid tasuta võimaldada, siis on meie tulevik kindlustatud.

 

Autor: OLEV KASAK (98)
Viimati muudetud: 23/05/2024 09:02:34