Ilmaolude tõttu nurja läinud talirapsipõld Põlvamaal. Foto: Vidrik Võsoberg

Küsitletud aiapidajatest kaks ütlesid, et panevad tänavu mulda supirohelise, porgandi- ja sibulaseemne, tomatitaimed on juba sirgumas. Varajane kartul poelettidele hilineb. Teraviljakasvatajad ei ole suuremate töödega algust teinud. Nii nagu mujalgi Eestis, tuleb ka kagunurgas talirapsipõllud üle külvata.

Põlvalanna Evi soovib tänavu suvekodus rohkem puhata, sest senini on ta suviti olulise osa ajast peenarde vahele kummardunud. „Võrreldes mullusega panen tänavu köögivilja poole vähem, just niipalju, kui suvel ära tarbime, sest nii ei pea juurikaid Põlvast poest maale tooma,” rääkis ta. Kartul on ainus, mille mahapaneku kogust ta ei vähenda.

Kasvuhoonesse läheb vähem tomatitaimi ja vaid kaks kurgitaime, kust saab kurke jooksvalt salatiks võtta. Mõistagi on peenral maitseroheline. Talveks purkidesse tehtava koguse kurke ostab ta korraga Põlva turult, sest nii saab töö ühe-kahe päevaga tehtud ja ei pea mitme nädala jooksul paari-kolme purgi kaupa kurke marineerima.

Võru linna piiril ühes suvilarajoonis elav Merike ei kasvata köögivilja ületalveks juba hea mitu aastat. „Maja ümber olev maapind ei ole köögivilja kasvuks sobilik, sellepärast on saak olnud kehv,” selgitas ta.

Kuna nad mõlemad abikaasaga käivad tööl, ei jagu neil energiatki korralikuks aiapidamiseks ning köögivilja ostmine ei ole eriliseks kuluks. Tõsi, supirohelise seemne külvab ta ikka mulda ja tomatitaimed paneb kasvama. Tänavu kasvatab ta nn potitomateid, mille tarvis käis just vajalikku mulda otsimas.

„Käisin kahes Võru ehitusmaterjalide poes uudistamas, ühes maksis 40-liitrine mullakott kolm pool, teises kuus eurot 10 senti,” andis Merike teada, et isegi lähestikku asuvates poodides on märkimisväärne hinnavahe.

Ta peab loomulikuks, et iga inimene tehku tööd, mida kõige paremini oskab. Seetõttu ostavad nad osa talvevarudest, nagu kartuli ja kurgid marineerimiseks, teada kasvatajatelt.

Mõlemad naised soovivad tänavu rohkem aega lillepeenarde juures askeldada ja lilleilu imetleda.

Tiina elab ühes külas Võrumaal. Ta on pikka aega kasvatanud kartulit ja köögivilja oma pere ja laste perede tarbeks. „Ma ei vähenda tänavu midagi ja rohkem midagi ei pane mulda.” Naine lisas, et köögiviljapeenarde vahel askeldamine on pensionärielule vahelduseks.

„Oma kasvatatu kohta tean, kas, kui palju ja millist väetist olen pannud,” lausus Tiina. Ta ütles, et poest on nad väga vähe köögivilja ostnud, enamasti siis, kui midagi ikaldub, nagu mullu porgand. „Kapsast tuleb ka vastu kevadet osta, sest oma kasvatatu ei pea kevadeni vastu,” sõnas ta.

Tänavuse jaheda ja pika kevade kohta laususid naised, et sellised ilmad neile varasemast ei meenu. „See on hea, et õuna- ja kirsipuud ei ole õitsema läinud, muidu oleks külm õied võtnud,” lausus Tiina. Ta lisas, et on varem sellel ajal juba osa köögiviljaseemnetest külvanud, tänavu aga ei ole midagi veel maha pannud, kuna maa on külm. Natuke porgandit külvas ta juba sügisel.

Evi sõnul on köögivilja saagikuse kohta raske midagi öelda, sest suveilmad on ju teadmata. Põuased ilmad ei mõju saagile hästi.

Kodumaine varajane kartul hilineb
Tuntud kartulikasvajataja Ants Muld Tagakülast Võrumaalt ütles, et kui varasematel aastatel oli tal sel ajal juba värske kartul maas ja looriga kinni kaetud, siis tänavu loodab ta seemne alles tuleval nädalal mulda panna. „Praegu on maa märg ja külm, tulevast nädalast lubas soojemat ilma,” märkis ta.

Muld teab, et mitmel Tartumaa kartulikasvatajal on varajane kartul mullas. Kas ja kui suur saak tuleb, näitab aeg. „Kodumaist varajast kartulit saab tänavu võrreldes varasemaga nädal-paar hiljem,” sõnas kartulikasvataja.

Loodetavasti ei peleta Rumeeniast sissetoodava kartuli odav hind ostjaid kodumaisest tootest eemale.

Talvekartuli osas veniv kevad muutusi ei too. Selle paneb kasvataja maha nagu tavaliselt, ikka maikuus.

Taliraps läks külma saagiks
Üle 20 aasta tegutsenud Zerna ökotalu praegune peremees Maidu Konsap Räpina vallast ütles, et talul on vilja all 60 hektarit, millest talivilja all on vaid viis protsenti. „Talirukis elas talve ilusti üle,” sõnas ta.

Konsapi sõnul hilineb tänavu suvivilja külvamine. Kui palju aega, seda ta öelda ei riskinud, kuna põllule minek sõltub ilmast. Peremees meenutas, et kui varasematel aastatel on aprilli viimaseks veerandiks enamik külvidest tehtud, siis tänavu ei ole viljaga veel alustatudki. Vaid väike kogus hernest on mullas ning ülejäänud põllumaa on külviks ette valmistatud.

Mida hiljem saab suvivilja külvama hakata, seda kehvemaks võib koristamine muutuda. Konsapi sõnul on parim aeg koristuseks juuli lõpp ja augusti algus, sest siis ei pruugi veel vihm toiduvilja kvaliteeti rikkuda. Konsap saagikusprognoose teha ei soovinud.

Eestimaal ringi sõitjad on märganud põlde, kus vaid siin-seal midagi rohetab. Need on külma saagiks langenud rapsipõllud.

Väikemetsa talus Võrumaal on vilja ja rapsi all kokku ligi 1300 hektarit. Peremees Taavi Serv tunnistas, et 200 hektarit talirapsipõldu tuleb suvirapsiseemnega üle külvata, sest külm võttis talirapsi ära.

„Alguses kattis põlde paks lumi, mis aastavahetuseks ära sulas ja seejärel tuli külm, mis võttiski rapsi ära. Mõnes varjulises kohas, kus lumi ei jõudnud sulada, jäi raps alles,” rääkis peremees.

Kasvataja saab talirapsilt suurema tulu kui suvirapsilt, juba üksnes taimekaitse poolelt hoiab kokku. Külvatud talirapsipõldudel ei ole vaja teha erinevate satikate, nagu maakirpude tõrjet. Ka hiilamardikas ründab rohkem suvirapsi.

Väikemetsas oli osa põlde talinisu all. Peremees sõnas, et talvel tundus, et ka need põllud tuleb kevadel üle külvata, kuid kevad tõi selguse. Talinisupõllud on kenasti talvitunud. „Vahepeal on ka sooja olnud ning talinisu kasvab ilusti,” lausus Serv.

Nädala alguses märkis ta, et kui varasematel kevadetel on põllule sõitnud 22. või 23. aprilli paiku, siis tänavu saab seda teha mõned päevad hiljem. „Esmalt valmistan maa ette ja uuel nädalal loodan juba odra külvamist alustada.”

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 25/04/2024 09:33:29