Õudusega loen uudiseid oma kodukohast Valgas, kus üks vägivallajuhtum järgneb teisele. Seekord on traagiliste sündmuste keskmesse sattunud Valga põhikooli teismeline tütarlaps, kes on lühikese aja jooksul kahel korral langenud füüsilise rünnaku ohvriks (tänaseks on selgunud, et teist kallaletungi tegelikult ei toimunud - toim). Kuna Valga põhikool on ka minu haridusteel olulist rolli mänginud, siis puudutab kõik see mind vahetult.

Julgen arvata, et märtsikuu lõpus koolimajas juhtunu, kus kaks kaasõpilast tütarlapse kallal vägivallatsesid (selle asemel, et appi minna, mitmed õpilased filmisid juhtunut) ja äsja kooliteel samale tüdrukule toimunud kallaletung kolme maskis isiku poolt on omavahel seotud. Loomulikult selgitab uurimine välja lõpliku tõe, kuid keeruline on vastupidist eeldada.

Puudu direktor ja tugispetsialistid
Kuna juhtumid on niivõrd traagilised, olen sellest asjaga kursis olevate inimestega rääkinud, et taustsüsteem enda jaoks lahti mõtestada. Sellised asjad ei juhtu üleöö. Juurpõhjusi tuleb otsida juba eelmise kooliaasta lõpust, kui töölt lahkus kooli direktor ja kelle asemele ei ole suudetud uut juhti leida. Lisaks on viimasel ajal töölt lahkunud kolm väga silmapaistvat töötajat, sealhulgas haridustehnoloog, ja üks armastatud aineõpetaja, kes oli alles mõni aasta tagasi aasta aineõpetaja nominent. Koolid otsivad võimekaid direktoreid tikutulega taga ja Valga vald kui koolipidaja selle küsimusega aktiivselt lihtsalt ei tegele. Vahelepõikena märgin, et juhita on ka Valga Priimetsa kool ning Valga kultuuri- ja huvialakeskus.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rohkem kui 700 õpilasega koolil puuduvad nii psühholoog kui ka sotsiaalpedagoog ehk esmajoones ennetustööga tegeleva tugipersonali osas haigutab suur ja sügav auk. Tagatipuks ei ole Valga põhikoolis alates mullu sügisest klassijuhatajatunde, kus õpilased ja õpetaja saaksid vahetult päevakajalisi teemasid arutada.

Koolipidaja on teadupärast kohalik omavalitsus ja Valga vallajuhtide apaatsest suhtumisest annab märku tõsiasi, et vallavanem ega hariduse eest vastutav abivallavanem ei ole küsimusega tõsiselt tegelenud. Probleemi tõsidust adus adekvaatselt aga Valga vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ester Peterson, kelle eestvedamisel korraldati asjaomaste inimeste kaasamiseks ümarlaud. Kuuldavasti oli politsei esindaja seal äärmiselt kriitiline, sest nende varasemaid soovitusi ei oldud piisaval määral rakendatud. Tagajärg on käes ja praegu tuleb tegeleda tulekahju kustutamisega.

Pärast esimest vägivallajuhtumit eemaldati koolist kaheks nädalaks 11 õpilast, kes olid intsidendiga seotud. Olen sama meelt nende lastevanematega, kelle hinnangul lubati otseselt vägivallatsemisega seotud noormees ja neiu liiga vara õppetööle tagasi. Mul on raske uskuda, et nad nii lühikese ajaga meeleparanduse läbi tegid ja käitumist otsustavalt parandasid.

Õpilastele tuleb tagada turvatunne
Võib vaid ette kujutada, mida tunnevad ülejäänud Valga põhikooli õpilased ja kohalikud noored, kes ei julgegi enam võib-olla tänavatel üksinda liikuda. Tüdrukule kallale tunginud maskides isikutega tuleb võimuesindajatel otsustavalt tegutseda ja kui tegemist on õpilastega, siis nad koolikeskkonnast tükiks ajaks kõrvaldada, et tagada kaasõpilaste turvatunne. Psüühilise erivajadustega lastele on Eestis olemas vastavad õppeasutused, kus neile personaalselt tähelepanu pööratakse.

Kahetsusväärsel kombel on koolivägivald on tõsine probleem mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides üle maailma. Eestis on viimastel aastatel olnud murettekitavaid juhtumeid, mis on toonud esile koolivägivalla probleemi ulatuse. Väidetavalt kannatab 10-20% algkooli õpilastest ning 5-10% keskastme õpilastest süsteemse kiusamise all. Eestis on sõltuvalt uuritud vanuseastmest kiusuohvriks iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps.

Oluline on pakkuda koolidele ressursse ja programme, mis aitavad ennetada kiusamist ja vägivalda ning toetada ohvreid. Samuti tuleb tagada, et koolikeskkond oleks turvaline ja toetav, ning luua süsteemid, mis võimaldavad õpilastel turvaliselt ja konfidentsiaalselt teatada väärkohtlemisest.

 

Autor: ESTER KARUSE, riigikogu liige ja Valga vallavolikogu liige (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Viimati muudetud: 18/04/2024 08:45:03