Foto: Pixabay

Lume minek tähistab paljude jaoks tervisespordi hooaja algust. Kindlustuse jaoks toob see kaasa järsu pöörde õnnetusjuhtumite statistikas – libedaga kukkumise asemel hakkavad sagenema harrastusspordi ja aiatöödega seotud kahjud.

Seesam kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on kindlustuse jaoks kevadekuulutajad kohal. „Kergliiklusteed on täitumas tasapisi jooksjate ja jalgratturitega, koduomanikud võtavad kuurist välja oma aiatööriistad ning asuvad puid lõikama, kasvuhooneid korrastama ja esimesi parandustöid käsile võtma. Hooajavahetus on üha selgemini näha ka meie kindlustusstatistikas ning traditsiooniliselt kõige suuremate kahjudega õnnetusjuhtumid, libedaga kukkumised, hakkavad selleks hooajaks lõppema,“ sõnas ta.

Tema sõnul registreeriti Seesamis 2023/2024 talvehooajal ühtekokku pea sada libedaga kukkumise juhtumit, mille keskmine kahjuhüvitis oli 500 eurot.

„Sellest väga suur osa maksti hüvitisena välja inimestele, kes ei saanud vigastuste tõttu kuu aega või rohkemgi tööl käia. Õnnetusjuhtumi kindlustus on sellistes olukordades kuldaväärt toeks – me mitte ainult ei aita kiirendada ravirahaga vajalike protseduuride saamist, aga maksame ka valuraha või haiguspäevade hüvitist vastavalt sellele, milliste tingimustega lepingu klient sõlminud on,“ rääkis kindlustusfirma esindaja.

Õnnetusjuhtumite peasüüdlasteks pallimängud ja jalgrattasport
Kindlustaja sõnul peaks nüüd oma elu ja tervise kindlustamisele mõtlema ennekõike tervisesportlased ja koduomanikud, kelle jaoks kevad aiatööde algust tähistab.

„On igati tervitatav, et talvehooajal koduses mugavuses kosunud inimesed võtavad nüüd eesmärgiks end taas suvevormi ajada. Tasub aga oma võimeid siiski kriitiliselt hinnata. Kui pärast kuudepikkust pausi taas suure koormusega sportima asuda, ei pruugi lihased ja kõõlused kohe täisvõimsusel pingutuseks valmis olla. Soovitan alustada treeningutega rahulikult, tõstes kiirust või pikendades distantsi sammhaaval. Nii laseb inimene oma kehal uue elukorraldusega harjuda ning väheneb oht, et spordiga kaasnevad väänamised, lihaste rebendid, põlve- või seljavigastused. Kuitahes kange soov suveks vormi saada ka poleks, ei maksa selle nimel kevadet kipsis veeta,“ toonitas Gilden.

Tema sõnul on kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid seotud pallimängudega, mille käigus saavad vigastada sportlaste hüppeliigesed, käeluud, sõrmed ja varbad. Teine populaarseim ala kindlustusjuhtumite statistikas on jalgrattasport, kuhu viimastel aastatel on lisandunud ka hulgaliselt tõukeratastega juhtunud õnnetusi. Rattaga kukkumisel võivad Gildeni sõnul olla väga lihtsad tagajärjed nagu suured sinikad ja marrastused, aga kõige suuremad hüvitised on kaasnenud juhtumitega, mille tagajärjeks peapõrutus, murtud luud või vigastatud hambad.

„Ka siin tasub võtta hooaja algust rahulikult, sest oskus ohte märgata ning kergliiklusteel teiste liiklejatega rahumeelselt sportida kipub pika talve jooksul ununema. Samuti tuleb enne hooaja alustamist veenduda selles, et ratas on sõidukorras ja korralikult hooldatud. Mõistagi ei tohiks trenni teha ilma kiivrita – mida suuremad on treeningu kiirused, seda raskemad on ka pealtnäha süütu kukkumise tagajärjed,“ sõnas kindlustusekspert.

Rääkides aiatöödega kaasnevatest riskidest, sõnas Dagmar Gilden, et esimene kevadine tegevus peaks igal aastal olema ohutute töövõtete meeldetuletamine ning tööriistade ja redelite ülevaatamine. „Eriti kriitilise pilguga peaks vaatama üle redelid – kui see teenis truult juba inimese koduomaniku vanemaid ja vanavanemaid, siis tuleb arvestada, et iga niiskes kuuris veedetud talv muudab seda hapramaks. Mädanevate astmelippide vahetamine võiks olla iga aiahooaja avapauk – see võimaldaks igal aastal ära hoida mitu rasket õnnetusjuhtumit,“ märkis ta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 04/04/2024 08:44:10