Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Trahvimasin võtab hoogu maha: kiiruseületajate arv Maaritsas väheneb

Maaritsa liikluskaamera. Foto: LLi arhiiv

Põlvamaal Maaritsas lõunaregiooni esimese kiiruskaamera vaatevälja jäänud mees ühelt poolt tunnustab politseid – selleks ajaks, kui tema Võrru jõudis, oli kiiruseületamise eest määratud trahv Jõhvist juba laekunud. Teisalt kritiseerib ta aga kaamera asukohta ja tunneb huvi, kui palju mullu sügisel tööd alustanud trahvimasin riigile seni raha on teeninud. Politsei andmetest nähtub, et kiiruseületajaid on sel lõigul jäänud vähemaks ja kaameral on sestap trahvide määramise tööd algusega võrreldes pea poole vähem.

Tartu lähistel elav Margus sõidab pea iga päev tööasjus autoga Võrru ja tunnistab, et mullu sügisel Maaritsas kiirusepiirangu täitmisele manitsema asunud kaamera kipub tal mõnikord ununema. Liiga rahulik pidurivajutus tõi talle ühel hiljutisel kolmapäeval kaasa 45-eurose trahvi. Mees imestab aga selle üle, et pool tundi pärast kaamera vaatevälja sattumist Võrru jõudes oli trahviteade (mis kirjade järgi vormistatud Jõhvis) juba kohal.

„Põhimõtteliselt, kui meile vaatasin, oli trahviteade juba vormistatud ja arvutis – ikka mega hämmastav kiirus, peab tunnistama,” muigas mees.

Tõsinedes leidub tal aga liikluskaamera asupaiga kohta kriitikat. Margus nendib, et kitsamas kohas asuv kiiruskaamera näib olevat justkui stardipukiks, kust alates hakkavad kõik autojuhid usinalt kiirust üles võtma. 50 km/h aga tuleb Tartu poolt tulles sõita alas, mis on „suur ja lai kui lennuväli”.

„Ja aastakümneid sõitnuna pole veel kunagi näinud kedagi seda teed ületamas, tee ületamise vajadus on sisuliselt olematu. Selmet panna üks jalakäija valgusfoor – ehk kui keegi soovib üle, saab alati rohelise tule –, sunnitakse kogu liiklusvoog päevast päeva riigi kõige suuremal maanteel 90 pealt 50ni ja sealt kohe tagasi kiirendada,” kritiseerib ta. „Kui mõelda, millist kahju teeb selline käitumine riigi rohebilansile, siis see on hoomamatu. Kujutan ette, et päevane liiklusvoog on vähemalt 5000 autot, kui mitte rohkem – pidurdamine täishoo pealt, siis taas kiirendamine 100-meetrise lõigu pärast. Absurd kuubis. Ja nii päevast päeva, aastast aastasse. No ei ole see tervele mõistusele kohane asi, ei ole. Üks järjekordne näide, kus justkui taheti parimat, aga välja kukkus nagu Venemaal.”

„Maaritsa asulas alandati piirkiirust 50 km/h, selleks et tagada piirkiirusest kinnipidamine, paigaldasimegi kiiruskaamerad. Pikemas perspektiivis on kavas Maaritsa asula liikluskeskkond ümber projekteerida ja ehitada ning siis kaamerad eemaldatakse,” selgitas transpordiameti teehoiuteenistuse lõunaosakonna juhataja Janar Taal mullu sügisel LõunaLehele.

On teada, et kui kiiruskaamerad mullu hilissügisel käima pandi, siis leidus neile tööd kaunis kõvasti. Tõenäosusteooria aga ütleb, et trahvi saanud liiklejad on hakanud seal senisest tähelepanelikumalt kiirusepiirangut jälgima. Politsei andmed kinnitavad seda.

„Võru-Tartu maanteel Maaritsas asuvad kiiruskaamerad on paigaldamisest alates fikseerinud kokku 2031 rikkumist. See teeb keskmiselt ühes kuus 500 rikkumist,” märkis PPA Kagu patrulltalituse juht Madis Soekarusk. „Võib öelda, et alates kaamerate paigaldamisest on hakatud rohkem kehtestatud piirkiirusest kinni pidama. Kui eelmise aasta novembris fikseeris kaamera ühtekokku 700 rikkumist, siis selle aasta veebruaris oli see näitaja 381.”

„Seega saab järeldada, et kaamera täidab enda eesmärki ning rahustab antud lõigul liiklust,” tõdes ta. „Küll aga peaks iga autojuht kiirusepiirangutest kinni pidama hoolimata sellest, kas teele on paigaldatud kiiruskaamera või mitte. Turvalisus algab meist endist ning õige kiiruse valimine on üheks suureks alustalaks, kuidas ohutult ühest kohas teise jõuda.”

Suurimad kiiruseületused on Soekaruski sõnul Maaritsas olnud 27 km/h üle piirkiiruse, mille eest sai juht trahvi 185 eurot. Teise näitena võib aga tuua rikkumise, kus lubatud kiirust oli ületatud 49 km/h võrra. Selle eest määrati juhile trahv 245 eurot.

Kui need paar tuhat Maaritsa trahvimasina tabatud kiiruseületajat on saanud kasvõi 45-eurose trahvi nagu Margus, siis võib arvestada, et riigi teenistus hakkab vaikselt jõudma 100 000 euro kanti – tõenäoliselt on selle aga juba ületanud.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 14/03/2024 09:25:33

Lisa kommentaar