34 aastat tagasi alustas Võrus tööd NSV Liidu esimene mitteriiklik raadio
Täna on tähelepanuväärne päev. Täpselt 34 aastat tagasi, 7. märtsil 1990 kell 12.40 oli eetris Võru Raadio esimene saade. Võru Raadio oli tollase NSV Liidu esimene mitteriiklik raadiotoimetus, mis alustas mitmeid kuid enne Ehho Moskvõd.
Helipuldis panid varem lindistatud ja monteeritud 20-minutise lindiketta pöörlema Ülo Tootsen (ka hilisem LõunaLehe autor – toim) ja Sirje Kõiv. Pärast tervitussõnu ja tulevase programmi tutvustust järgnesid mitmed majandus- ja kultuurielu saatelõigud, uudised ja teated. Lähenevate valimiste eel ütlesid oma kindla sõna kümmekond poliitikut. Üldse kõlas eetris 18 inimese hääl.
Välismaal oli sagedane, et ühest saatjast läksid eetrisse mitme erilaadse stuudio saated. Ka Võru Raadio saated Kirumpää 810 kHz saatja kaudu olid Vikerraadio programmi kohalik tihendus.
Võru Raadio oli tollase NSV Liidu esimene mitteriiklik raadiotoimetus. Alles augustis jõudis eetrisse Ehho Moskvõ, see-eest oma antenni ja sagedusega.
Ainulaadsed lühisaated said korraga kaugvastuvõtu huviobjektiks, seetõttu on kohane meenutada esimesi tegijaid. Peatoimetaja Ülo Tootsen (13.06.1933–13.03.2006) oli graafiku järgi saate toimetaja, aga tegi saatelõike ka teistele, sest telereporterina ringi liikudes ei unustanud ta ära ka oma raadiot. Ta kauples järjekindlalt Vikerraadiolt saatepäevi juurde, lisaks saadete tegemiseks linti ja muid tarvikuid.
Stuudiotehnikat hooldas ning keerulisemad saated lindistas ja andis eetrisse helitehnik Kalev Kommer. Pikaaegse helitöö kogemusega Sirje Kõiv tegi eestikeelseid saateid, aga õpetas varasema kolleegi Elfriede Virumäe uut formaati venekeelsete saadete virtuoosiks nii, et neid kiitsid nii Eesti Raadio kui Eesti Kongress.
Sirje käe all õppisid ka uued kolleegid Taive Pedras (02.02.1951–09.10.2003) ja Külli Piirisild (08.04.1958–17.02.2024).
Tookordsed tegijad hakkavad otsa saama ja tundmatuks jääma. Ülo Tootsenist on Vikipeedias paar rida, teistest ei sedagi.
Võru Raadio eetrisse saamisega oli üsna käänuline lugu.
Valitsusele saadetud ettepaneku kohta luua kohalikud raadio- ja telestuudiod, et oleksime NSV Liidus teenäitajad, ütles ministrite nõukogu esimees Indrek Toome: uurida tingimusi ja ära teha. Mitmete komiteede asjamehed aga: see on ennekuulmatu.
Esimene toetaja oli Võrumaa muinsuskaitse seltsi Räpina kokkutulek ettepaneku ajalehes ilmumise päeval ehk 10. detsembril 1988. Võru maatöötajate ametiühingu juht Epp Haabsaar saavutas selle, et maatöötajate ametiühingu esimene kongress avaldas Võru Raadio asutamiseks toetust, kaasa arvatud Haapsalu inimesed.
Enn Leisson (11.07.1942–10.06.1998), kes tööalaselt oli diskussioonist teadlik, ütles rahvuste ühenduse toetuse küsimise peale resoluutselt: „Eestimaa Rahvuste Foorum toetab!”
Arvatav jäämurdja oli Peeter Sookruus, kes oli veendunud, et kui tema kohapealne sõber Enn Haabsaar (27.06.1943–03.02.2008) seda võimalikuks peab, siis on see võimalik.
Maavanem Elmar Tiidu ainuke soov oli, et tahaks etteotsa meesterahvast. Lepitasin omavahel erineva teemakäsitlusega Sirje ja Ülo ning Elmar Tiit vormistas vastavad korraldused ära.
Kui 1991. aasta Maa päeva tähistamiseks grupp ülemnõukogu saadikuid Sänna sõjaväebaasi sõitis, sain Indrek Toomele (19.09.1943–28.02.2023) ütelda: Võru Raadio on olemas ja aasta aega töötanud, Võru Televisiooni proovisaade on tehtud.
7. märtsil 1991 läks Võru veetorni III kanali saatjast eetrisse Võru Televisiooni proovisaade. Patrooniks Tele-Raadio Saatekeskuse ülem Rein Tsahkna (04.07.1941–26.03.2020) ja saate operaator Toivo Kaskpeit (26.12.1952–11.09.2022). Kahekesi nad PAL/SECAMi juhtmeotsi ja adaptereid tinutasid, kuni 10–15-minutiline saade taeva alla pääses.
Saates olid tervitused juhuslikule vaatajale, meenutused Võru Raadio eetrisse pääsemisest ja TV vajadusest, midagi reportaažilaadset.
Operaatoritöö osas lähi- ja üldvaated, liikuvate objektide jälgimine, detailid ja veetornist linna panoraam. Maavalitsus hindas saate kvaliteeti. Meenub maasekretäri ütlemine: „Kõike saab teha, aga ärme rahast räägi!“
Rein Tsahkna sai varasema eelarverahaga ehitada vastuvõtuantennid ning hakata retransleerima Pihkva saatja KTV II + Pihkva TV saadet, mis toona oli meie aken maailma.
21. augustil istus Toivo Kaskpeit kohvrite otsas, et Valgjärve triibud pildiga asendada, aga raadios oli teha ja eetrisse anda venekeelne saade olulise lätikeelse lõiguga ning töötajad olid kes kirurgilisel operatsioonil, kes laeval Soomest väljasõiduluba ootamas või VGTs „erilise jälgimise all“.
Ei läinud meil TVga õnneks!
Autor: JOHANNES TOOM
Viimati muudetud: 07/03/2024 09:12:26