Veebruar oli Eesti keskmisena normist soojem ja pisut kuivem, päikesepaistet jagus pikaajalisest keskmisest vähem. Jäävihm muutis mitmel päeval teed-tänavad uisuväljadeks ja veebruari viimastel päevadel mähkis ilm meid uduloori.

Veebruaris valitses normist soojem ilm. Kuu jooksul oli vaid üks lühem periood (7.02-12.02), mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi alla normi. Eriliselt soe oli kuu viimane kolmandik – ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli vaid üksikutel päevadel miinuspoolel. Pikas andmereas (alates 1922) on veebruari viimane kolmandik soojuselt kuuendal kohal.

Maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 25. veebruaril Valgas, kui termomeetrinäit tõusis +7,6 kraadini. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 9. veebruaril Narvas, mil termomeeter näitas -24,7 kraadi. Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruaris -1,3 kraadi, mis on normist 2,5 kraadi soojem. Sama soe oli ka möödunud aasta veebruar.

Sulailma ja vihmasadude tõttu sulas lumikate kiirelt. Enamikus kohtades jõudis lumi kuu teisel poolel täielikult sulada. Spordiaasta tähtsündmus, Tartu maraton, sai siiski peetud. Kuu lõpuni jagus lund vaid seal, kus seda oli juba varasemalt rohkem. Kõige paksem oli lumekiht Kagu-Eestis Tuulemäel, kus see ulatus 16. veebruaril 45 sentimeetrini (selle nädala alguseks oli see kahanenud 11 sentimeetrini, mujal aga valdavalt nullini – toim).

Veebruaris sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Kuu esimesel poolel mitmel pool sadanud jäävihm muutis teed-tänavad uisuväljadeks ja nii mõnigi sõit lõppes kraavis. Lisaks teedele kattusid jääkihiga kõikvõimalikud pinnad, alates autodest kuni elumajade akendeni.

Kõige sajusemad paigad võrreldes pikaajalise keskmisega olid Kihnu, Kunda ja Ristna (sadas 115% normist). Kõige vähem sadas normiga võrreldes Tõraveres, Valgas ja Viljandis (vastavalt 63, 70 ja 73% pikaajalisest keskmisest). Eesti keskmisena sadas 37 mm (norm 39 mm).

Päikesepaistelisi tunde oli enam saartel ja Kirde-Eestis. Kõige vähem oli päikest näha Lõuna-Eestis. Eesti keskmisena oli päikesepaistet 47 tundi, mis on 75% normist (paljuaastane keskmine 63 tundi).

Info soojematest oludest on jõudnud ka kaugetel maadel viibivate ränduriteni, mitmel pool on märgatud lõunast tagasi saabuvaid linnuliike.

 

Autor: KÜLLI LOODLA, keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist
Viimati muudetud: 07/03/2024 08:58:10