Kas meelelahutusäri on meelakkumine: kui palju teenivad kultuuri, spordi ja peokorralduse tegijad?
Kas Kagu-Eestis tegutsedes, muusikat tehes ja esitades, pidusid ja (rahva)spordiüritusi korraldades või lavale teatrietendusi tuues ajavad tegijad rasket raha kokku või on meie kant majandusliku edu saavutamiseks siiski vaesevõitu? LõunaLeht tegi valiku meie kandi meelelahutuse ja spordi tegijatest ning piilus nende juriidiliste kehade majanduslikke andmeid.
Võrumaal Rõuge vallas elav pärimusmuusik Mari Kalkun pole tuntud mitte ainult oma kodukandis. Tema mullust plaati „Stoonia lood” hindas teiste seas Briti päevaleht Financial Times, sel kevadel on muusik kontserdituuril Austraalias ja Uus-Meremaal, mullu esines muu hulgas Lõuna-Koreas, Kanadas ja mitmel pool Euroopas, sageli on teda esinema kutsutud Jaapanisse.
Mari Kalkunil on enamusosalus osaühingus Huba, mille tegevusaladeks on märgitud kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus jms tegevus. 37-aastase muusiku kodutalus registreeritud ettevõte tegi näiteks mullu viimases kvartalis 28 000 euro jagu käivet – laias laastus 9000 eurot kuus.
2022. aastat kokkuvõtvas majandusaasta aruandes kirjutab OÜ Huba: „OÜ Huba alustas tegevust 2010. aasta mais. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on Mari Kalkuni kontsertide lavastamine, esitamine ja muusikaline loometegevus. [---] OÜ Huba 2022. aasta müügitulu moodustas 29 351 eurot ning aruandeaasta tulemiks kujunes kahjum summas 10 457 eurot.”
Varasema jaotamata kasumi ja põhivarade arvel jäi Kalkuni firma 2022. aastal siiski ligi 46 000 euroga plussi. Sellest lõviosa moodustas pangaarvele kogunenud 40 000 eurot.
Vabarna võtab laialt ette
Setomaalt võrsunud muusikul ja kultuurikorraldajal Jalmar Vabarnal on alati mitu rauda tules. Mullust aastat tumestas lahutus pikaajalisest partnerist Sandrast (nüüd taas Sillamaa), ilmselt pakkus aga omajagu rõõmu nii Trad.Attacki! ja Zetode esinemiste kui ka Treski Küüni kontserdipaigaga seonduv.
Mõned aastad tagasi võimsa välilava saanud Treskis toimuvad mitmesugused kontserdid ja kirsina tordil suvine muusika- ja inspiratsioonifestival. Mullu teadupärast juba ilma koroonaaegsete piiranguteta.
Vabarna ainuomandisse kuulub OÜ Folk Massidesse (varem OÜ Jalmar), mille tegevusaladeks on kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus, jookide serveerimine ja lavakunsti abitegevused.
See osaühing tegi mullu viimases kvartalis käivet 46 000 euro ringis ehk üle 15 000 euro kuus.
36-aastane muusik on 2022. aasta majandusaruandes kirjutanud: „Folk Massidesse OÜ üks peategevustest on ansamblite Trad.Attack! ja Zetod kontsertide korraldamine. Ettevõtte 2022. a müügitulu oli 304 803 eurot.”
Kohustiste suuruse tõttu kujunes majandusaastal siiski välja 47 000 euro suurune kahjum. Varasema kasumi ja omakapitali arvelt jäi ettevõtte aga kena 200 000 euroga plussi.
MTÜ Treski Küün on samuti Jalmar Vabarna esindatav ettevõte. Mullu viimases kvartalis kogunes sellele ligi 95 000 eurot käivet, samas oli neil päevil ülal ca 3000 eurot suur maksuvõlg. Ettevõtte tegevusalaks on kontserdi-, teatri- jm hoone käitlus.
Aasta 2022 majandusaruandes on kirjas: „2022. aastal alustati täiemahuliselt MTÜ Treski Küünil uue Treski välilava kasutamist kontsertide, festivalide ja väliürituste läbiviimiseks. Välilava toob kaasa MTÜ Treski Küüni tegevuste kasvu ning Treski festivaliala täiustamine ja väljaehitamine jätkub ka järgmistel aastatel.”
MTÜ sai ligi 9200 eurot kahjumit, kokku aga kujunes netovara ja kohustiste reale 81 000 eurot plussi.
Kuidas läheb külateatril?
Meie kandi tuntuimaid teatrialaseid tegijaid on Kanepi vallas tegutsev Alle-Saija Teatritalu, mille juriidiliseks vormiks on samanimeline mittetulundusühing.
See MTÜ on erinevalt paljudest juba suutnud ära esitada ka 2023. majandusaasta aruande.
„Alle-Saija Teatritalus on alates 2014. aasta suvest toimunud traditsiooniline kultuuriüritus „Kanepi teatrisuvi Alle-Saija Teatritalus”, mille raames tuuakse publikuni Alle-Saija Teatristuudio ja mujalt Eestist pärit harrastusteatrite etendusi. 2023. aasta teatrisuve raames anti Alle-Saija Teatritalus kokku 11 etendust. Sisehooajal toimus teatrisaalis ka mitu külalisetendust „Teater külla!” projekti raames ning omalavastuste etendusi. Lisaks teatrisuvede korraldamisele osutab MTÜ Alle-Saija Teatritalu kultuurivahendus- ja koolitusteenust ning teatritalu juures tegutseb alates 2014. aastast ka Alle-Saija Teatristuudio. 2023. aastal mängiti teatrisuve põhilavastusena juba aasta varem esietendunud lavastust „Armastus ja sunnitöö”. Lisaks toodi aasta jooksul välja kolm uuslavastust [---] ning mängiti varasematel aastatel välja toodud lavastuste etendusi nii Põlvamaal kui ka mujal Eestis,” kirjeldab ühing enda tegevust.
Kuidas see aktiivsus aga majanduslikus mõttes väljendub?
Toetuste ja omatulu kiuste kogunes eelarveaastal 5000-eurone miinus. Saldo jäi üldkokkuvõttes siiski 11 000 euroga plussi.
Kui palju raha liigub ööklubiäris?
Kagu-Eesti üks järjepidevamalt tegutsenud ööklubisid on Võrus asuv Club Tartu. Selle niidid viivad Tallinnas registreeritud osaühinguni Tambsaar, mis kuulub võrdsetes osades Antti Tambetsile (51) ja Tiit Uibusaarele (37). Tegevusaladeks on äriregistris märgitud „muu jaemüük väljaspool kauplusi” ja majandusaasta aruandes „jookide serveerimine ning muusikaline teenindamine”.
Mullu viimases kvartalis kujunes käibeks umbes 50 000 eurot. See aga ei tähenda muidugi tingimata sama suuri kasuminumbreid. 2022. aastal jäi ettevõte vaid 4000 euro suurusesse kasumisse. Omakapitali ja varasema jaotamata kasumi arvelt aga kerkis saldoreale pea 70 000 euro suurune summa. Kokku oli käive majandusaastal pea 342 000 eurot, sellest lõviosa sõid ära aga sisseostetud kaubad, teenused, tegevus- ja tööjõukulud.
Põlva ööklubi Kino pani mullu pärast 11 tegutsemisaastat pillid kotti. Klubi üks rajajaid, programmijuht ja eestkõneleja on olnud endine pankur Janek Tennosaar (47), äripartneriks Haike Aruvee (42). Neile kuulub kahasse OÜ Parimad Peod.
See jookide serveerimisega tegelev firma sai mullu viimases kvartalis (siis toimus ka klubi lõpupidu) ligi 49 000 eurot käivet.
Tegevusinfo majandusaasta 2022 aruandes on napp: „2022. aastal jätkasime pidude korraldamist. Investeeringuid ei tehtud. Vähendati seotud osapooltelt saadud laene.” Parimad peo teenis 2022. aastal ligi 21 000 eurot puhaskasumit. Eeskätt varade arvelt jäi saldo 95 000 euroga plussi.
Tennosaarele kuulub ainuomanikuna samasse ööklubihoonesse registreeritud osaühing Peomees. Ettevõtte tegevusalaks on märgitud lõbustus- ja vaba aja tegevused. See firma sai majandusaastal pea 5000 eurot müügitulu ehk käivet, kuid puhaskasumiks kujunes 105 eurot.
Sport massidesse
Võhandu maraton on kahtlemata eeskätt spordiüritus, kuid suure osalusega ettevõtmisena ka meelelahutuslik rahvaspordipidu. LõunaLeht on mitmel korral küsivas toonis kirjutanud selle spordipeo (kus mullu 2500 registreerunu ning 1100 paadi ringis) priskest osavõtumaksust, uurinud, mida kasulikku selle rahaga tehakse, ja leppinud peakorraldaja Hillar Irvese selgitustega: ka kulud on suured.
Võhandu maratoni korraldab spordiühing Ekstreempark (MTÜ), mida veavad juhatuse liikmetena Irves (56) ja Tõnu Hendrikson (50). MTÜ sai mullu viimases kvartalis 8000 euro ringis käivet ja sel oli äsja ülal pea 1000-eurone maksuvõlg.
„Tähtsamateks tegevusteks 2022. aastal oli osalemine võistlustel. Osaleti ja oldi abiks mitmetel Võrumaa mängudega seotud üritustel, mille korraldajaks oli Võrumaa Spordiliit. Tähtsamateks klubi korraldatud võistlusteks olid rahvusvahelise Võhandu maratoni korraldamine ning Eesti meistrivõistluste korraldamine süstaslaalomis. Jätkati kaljuronimistreeningutega Võru noortele,” kirjutati majandusaasta aruandes.
Kui vaatame tulusid (kokku 164 000 eurot) ja kulusid (162 000), siis pole imekspandav, kui majandusaasta kasumiks kujunes alla 1000 euro. Erinevat vara on MTÜ-l aga sedavõrd, et saldo real seisab 102 000 eurot.
Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 23/02/2024 10:29:28