Eelmisel aastal puhkes üle 3000 tulekahju ning päästeameti andmetel hukkus tulesurmas Eestis 35 inimest. Üheks peamiseks tulekahjudes hukkunud inimeste surma põhjuseks on hooletus – suitsetamine ja ebapiisav ennetus. Tuletame meelde, kuidas igaüks saab tulekahjusid ära hoida.

Väldi ülekütmist
Talvekuudel on oluline pidada meeles tuleohutust ning vältida ülekütmist, sest ülekütmisega kaasneb tulekahju tekkimise oht. Pärast hommikust kütmist tuleks lasta kütteseadmel jahtuda ning kütta uuesti, kui ahi on juba maha jahtunud. Kui järjest mitu ahjutäit kütta, võib ahi üle kuumeneda ning soojuspaisumisel võivad tekkida ahjuseina praod. Süttida võib ka tahm.

Hoia kütteseade töökorras
Tulekahju tekkimist aitab ennetada korralik kütteseadme hooldus ja selle pidev puhastamine. See kehtib nii katla, pliidi, ahju kui ka õhksoojuspumba, elektriliste soojapuhurite ja radiaatorite puhul. Seadmed peavad olema heas korras ning need ei tohiks elektrisüsteemi üle koormata. Kütteperioodil on hästi oluline meeles pidada, et elektriliste radiaatorite peale ei tohi riideid kuivama jätta. Kõige kindlam on lasta oma küttesüsteemi regulaarselt professionaalil kontrollida.

Ära suitseta
Palju tulesurmasid oleks olnud olemata, kui suitsetaja oleks sigareti süütamisest loobunud. Tulekahjusid tekiks vähem, kui inimesed oleksid ettevaatlikumad, ei suitsetaks voodis ega kergesti süttivate materjalide lähedal. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päevapealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seadmel ei toimu põlemist, mistõttu väheneb ka hooletute tulekahjude risk.

Kontrolli oma suitsuandurit
Suitsuanduri olemasolu tundub iseenesestmõistetav, kuid päästeameti andmetel ei ole suitsuandurit koguni veerandis Eesti kodus. Igal eluasemel peab nõuete kohaselt olema töökorras suitsuandur, kodudes, kus on kasutusel puuküttel töötav kütteseade või gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. Suitsuandur kaitseb nii sind ennast kui ka sinu naabreid tulekahjude eest. Veendu, et sinu suitsuandur on töökorras ning vajadusel vaheta patareid välja. Kindlasti tuleks silm peal hoida ka oma eakatel lähedastel.

Hoia tulel silm peal
Üks levinuim tulesurmade põhjus on järelevalveta jäetud tuli. Paraku näitab päästeameti statistika, et ei saa loota sellele, et kodust lahkudes või magama minnes ei juhtu küttekehaga õnnetust. Seetõttu on hästi oluline, et sa veenduksid enne magamaminekut või kodust lahkumist, et tuli on täielikult kustunud.

Vii süttivad asjad tulest eemale
Tulekahjude sage tekitaja on lohakalt ahju, pliidi, kamina ja katla lähedale jäetud kergesti süttiv ese. Veendu, et kütteseadme lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami. Lisaks pea meeles, et tuhk tuleb koguda jahtunult ja viia see õue.

Ole valmis tulekahju korral tegutsema
Kui siiski tulekahju tekib, tuleb olla ka valmis kiireks reageerimiseks. Seetõttu on mõistlik aegsasti läbi mõelda oma pere hädaolukorra evakuatsiooniplaan. Esimene samm on päästa vahetus ohus olijad ja evakueeruda, seejärel teavitada tulekahju tekkimisest hädaabinumbril 112. Kui tulekolle on alles algusfaasis, on abi tulekustuti kasutamisest. Mõistlik on hoida igal kodu korrusel tulekustutit, eriti köögis ja tuleohtlikes piirkondades, ning õppida seda kasutama.

Üheks peamiseks tulekahjudes hukkunud inimeste surma põhjuseks on hooletus, mistõttu on oluline informeerida iseend ja enda lähedasi sellest, kuidas tulekahjusid ennetada ning kuidas tulekahju korral käituda.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 08/02/2024 08:18:44