Hukkunuga tulekahju Põlvamaal Eostes jaanuaris 2023. Foto: Lõuna päästekeskus

Möödunud aastal hukkus Eestis tulekahjudes 35 inimest, uppus 37 inimest. Vajadus päästjate abi järele saavutas uue rekordi – esmakordselt oli väljakutseid üle 30 000.

Päästjad said eelmisel aastal 30 674 väljakutset, mis on uus rekord. Suure lisa tõid ilmast tingitud sündmused. Näiteks oktoobris möllanud torm Patrick tõi ligemale 1500 väljakutset. Ka vabatahtlikud päästjad reageerisid sündmustele rohkem kui kunagi varem – 3883 korral.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul kinnitab väljakutsete rekord vajadust jätkuvalt panustada päästjate väljaõppesse, töötingimustesse ja palkadesse. „Oleme harjunud rääkima kaitsekulutustest kitsalt sõjalise riigikaitse kontekstis. Aga kui tahame, et kaitsetahe ei jääks vaid sõnaks pusal, tuleb meil tagada igapäevane elanike turvatunne ning see, et inimesed teaksid ka ise, kuidas kriisis ennast ja teisi aidata. Igapäevase ennetuse, operatiivtöö, aga ka elanikkonnakaitse arendamises on päästeameti roll asendamatu, sest väljakutseid – nii otseses kui üldises mõttes – üha lisandub,“ rõhutas Läänemets.

Positiivse arenguna tõi siseminister välja, et erinevalt varasematest aastatest läks päästesse tööle rohkem inimesi, kui lahkus. „Positiivne saldo on kahtlemata tingitud muuhulgas läinud aasta palgatõusust, mis julgustab inimesi päästjate ridadega liituma või oma töökohale naasma,“ ütles Läänemets.

Siseminister rõhutas ka vabatahtlike päästekomandode rolli kutseliste päästjate toetamisel ning kogukondades turvatunde tagamisel. „Vabatahtlikele päästjatele eraldati läinud aastal täiendavaid toetusi üle 4,6 miljoni euro, et renoveerida-ehitada komandohooneid või parandada varustustaset. Vabatahtlike komandode võimestamist tuleb kindlasti jätkata,“ lisas minister.

„Päästeameti traditsiooniliste ülesannete kõrval oleme alates 2022. aasta veebruarist andnud täiskäigu elanikkonnakaitse arendamisele. Koostöö harjutamiseks ja võimekuse testimiseks oleme teinud mitu õppust, suurim neist sügisel toimunud CREVEX, oleme kaardistanud avalikke varjumiskohti ning evakuatsioonikohti. Ohusireenide paigaldamine on osutunud keerulisemaks projektiks, kui alguses arvasime, aga tegeleme selle nimel, et aasta lõpuks saaksid need üles ja töökorda. Sel aastal on fookuses elanike kriisiteadlikkuse ja kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamine,“ rääkis päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Eelmisel aastal oli tulekahjusid vaid veidi rohkem (3118) kui 2022. aastal, kui neid oli 3061. Kodutulekahjude arv on juba mitu aastat järjekindlalt langenud, eelmisel aastal oli neid 499.

Tules hukkus möödunud aastal 35 inimest, mis on taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseim arv. Tulest päästeti 90 inimest. Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega (keskmine vanus 59), kes on tihtilugu joobes (ligi 90%). Hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus on endiselt suitsetamine.

Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal esialgsetel andmetel 37 inimest, nende hulgas ka neli alla seitsmeaastast last. Kõikidel juhtudel olid lapsed jäetud järelevalveta. Veest päästeti 24 inimest. Täiskasvanud hukkunute keskmine vanus oli 58 aastat. Üle poole täiskasvanud hukkunutest olid 61-aastased ja vanemad. Esialgsetel andmetel olid täiskasvanud veeõnnetuses hukkunutest umbes pooled joobes või joobekahtlusega.

Kõige enam hukkusid inimesed suplemisel ja veekogust möödumisel vette kukkumisel. Uputi ka kalastamisel ja veesõiduki kasutamisel. Eelmise aasta iseloomulikuks jooneks on see, et ligi 35% juhtudel ei ole teada, mis asjaoludel inimene veekogusse sattus ja kas tegemist ikkagi oli õnnetusega.

Demineerijad said aasta jooksul 1523 väljakutset ning hävitasid 10 840 lõhkekeha, sh enam kui pool Ida-Virumaalt.

Päästeaasta 2023 Kagu-Eestis

PÕLVAMAA
Päästeamet reageeris Põlvamaal 2023. aastal abi andmiseks ja ohtude tõrjumiseks kokku 401 sündmusele, sealhulgas tegid demineerijad kahjutuks seitse lõhkekeha.

Tules hukkus eelmisel aastal kaks ja vees üks inimene. 2022. aastal hukkus Põlvamaal tules samuti kaks inimest, veeõnnetustes hukkunuid toona ei olnud.

215 korral sõitsid päästjad ohtu likvideerima, 79 korral tulekahju kustutama ja 35 korral liiklusõnnetuse sündmuspaigale. 33 korral tuli aidata abitus seisus inimest ja 11 korral reageerida tulekahjuohule hoones.

Ohtude likvideerimised olid enamasti seotud raskete ilmaoludega, kus teedelt oli vaja eemaldada tormituultes või lumeraskuse all murdunud puid ja muid takistusi või oli vaja tagada ohutus elektriliinide purunemise asukohtades. Abitusse seisundisse jäänud inimesteks olid paljud oma kodus kukkunud ja liikumisvõime kaotanud eakad inimesed, kelle juurde omaksed või kiirabitöötajad sisse ei saanud. Tulekahju ohtu hoonetele põhjustasid valdavalt tahmapõlengud kütteseadmete lõõrides, toidukõrbemised ja elektriseadmete, -paigaldiste või juhtmete rikked, mis kärssasid, kuid tõsisemat tulekahju kaasa ei toonud.

Päästjatel tuli eelmisel aastal Põlvamaal kustutada 27 hoonetulekahju, neist 13 korral põlesid eluhooned. Elektriseadmete või paigaldiste rikete või vale kasutamisega seoses süttis viis hoonet, kütteseadmete rikkest või hooletusest nende kasutamisel neli hoonet ning hooletusest suitsetamisel kolm hoonet. Kolm hoonetulekahju said alguse pikselöögist. Veel süttisid hooned hooletusest tuletöödel, hooletusest toiduvalmistamisel, laste tulega mängimisest ja tuleohutusnõuetele mittevastava ehituse tõttu.

VÕRUMAA
Päästeamet reageeris Võrumaal 2023. aastal abi andmiseks ja ohtude tõrjumiseks kokku 609 sündmusele, sealhulgas tegid demineerijad kahjutuks 282 lõhkekeha.

Tules hukkus eelmisel aastal kaks ja vees kolm inimest. 2022. aastal hukkus Võrumaal tules neli inimest ja veeõnnetustes üks inimene.

302 korral sõideti Võrumaal ohtu likvideerima, 104 korral tulekahju kustutama, 35 korral liiklusõnnetuse sündmuspaigale, 29 korral abitus seisus inimest aitama ja 25 korral likvideerima tulekahjuohtu hoones.

Väljakutsete koguarv on tõusuteel ning seda on kasvatanud keerulistest ilmaoludest tingitud ohuolukorrad. Ohtude likvideerimised olid enamasti seotud raskete ilmaoludega, kus teedelt oli vaja eemaldada tormituultes või lumeraskuse all murdunud puid ja muid takistusi või oli vaja tagada ohutus elektriliinide purunemise asukohtades. Abitusse seisundisse jäänud inimesteks olid paljud oma kodus kukkunud ja liikumisvõime kaotanud eakad inimesed. Tulekahju ohtu hoonetele põhjustasid valdavalt tahmapõlengud kütteseadmete lõõrides, toidukõrbemised ja elektriseadmete, -paigaldiste või juhtmete rikked, mis kärssasid.

Päästjatel tuli eelmisel aastal Võrumaal kustutada 31 hoonetulekahju, neist 16 korral põlesid eluhooned. Elektripaigaldiste või -seadmete riketest süttis seitse hoonet, hooletusest lahtise tule kasutamisel või suitsetamisel süttis samuti seits hoonet ja kütteseadme hooletust kasutamisest või selle rikkest kuus hoonet. Veel süttisid hooned tahma süttimisest kütteseadme puhastamata lõõrides, hooletusest toiduvalmistamisel, seadme või süsteemi vale paigalduse tõttu ja laste tulega mängimise tagajärjel.

VALGAMAA
Päästeamet reageeris Valgamaal 2023. aastal abi andmiseks ja ohtude tõrjumiseks kokku 672 sündmusele, sealhulgas tegid demineerijad kahjutuks 102 lõhkekeha.

Tules hukkus eelmisel aastal üks ja vees kaks inimest. 2022. aastal ei hukkunud tules ühtki inimest, veeõnnetustes jättis elu kaks inimest.

Valgamaal sõitsid päästjad mullu 382 korral ohtu likvideerima, 98 korral tulekahju kustutama, 42 korral abitus seisus inimest aitama, 40 korral avarii sündmuspaigale ning 25 korral abitus seisundis looma või lindu aitama.

Väljakutsete koguarv on ka Valgamaal tõusuteel ning seda on kasvatanud keerulistest ilmaoludest tingitud ohuolukorrad. Ohtude likvideerimised olidki enamasti seotud raskete ilmaoludega.

Päästjatel tuli eelmisel aastal Valgamaal kustutada 25 hoonetulekahju, neist 12 korral põlesid eluhooned. Hooletusest lahtise tule kasutamisel või suitsetamisel ja laste tulega mängimisest süttis kuus hoonetulekahju. Elektripaigaldiste või -seadmete riketega seoses süttis viis hoonet. Hooletusest kütteseadmete kasutamisel süttisid hooned neljal korral. Veel süttisid hooned hooletusest tuletöödel ja seadme või süsteemi vale paigalduse tõttu.

 

 

Autor: PÄÄSTEAMET
Viimati muudetud: 01/02/2024 09:02:18