Möödunud nädalavahetusel oli Peipsi järvistul mitmeid juhtumeid, kus kalastajad sattusid ekslikult nii piirirežiimi alasse kui ka üle ajutise kontrolljoone. Nii mõnelgi ebaseaduslikul piiriületajal tuli seetõttu veeta nädalavahetus Venemaal arestikambris. 

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Meelis Saarepuu sõnul reageerisid piirivalvurid läinud nädalavahetusel mitmele juhtumile, kus järvistule kalastama tulnud inimesed polnud kursis piiriveekogul liikumise nõuete ja riigipiiri kulgemisega ning sattusid seetõttu ekslikult piirirežiimi alasse aga ka suisa teisele poole piiri, kus Vene piirivalvurid nad rikkumise tõttu kinni pidasid ning arestikambrisse viisid. 

„Näiteks avastasid piirivalvurid laupäeva varahommikul, et Setomaa vallas Pihkva järvel ületasid kolm Lätist pärit kalurit ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ning sattusid Venemaale. Vene piirivalvurid pidasid kalurid kinni ning viisid nad arestimajja. Tagasi Eesti poolele said kalurid alles järgmise päeva teises pooles, mil menetlustoimingud nendega olid lõppenud ning rikkumise eest rahatrahv määratud,“ selgitas Saarepuu. Ta lisas, et sarnane juhtum järvistul leidis aset ka esmaspäeva hommikul ning seegi kalur peeti Vene poolel piirivalvurite poolt kinni ning viidi arestikambrisse.

Nädalavahetusel oli järvistul veel mitu sarnast juhtumit, kus eri rahvusest kalurid teadmatusest järvejääl liikudes hetkeks Venemaa territooriumile sattusid. „Nemad õnnestus meil kontrolljoone lähistel tabada. Kuna aga piiririkkumine oli siiski toime pandud, viisime nad piirivalvekordonisse, kus neilgi rikkumise tõttu vastutus tuli võtta,“ selgitas Saarepuu. 

Tema sõnul võtsid sündmused kalurite jaoks seega ootamatu pöörde, mil mõnusa järvel ajaveetmise asemel tuli osadel neist praktiliselt terve nädalavahetus veeta Vene poolel arestikambris. Saarepuu märkis, et enamus teadmatusest toime pandud rikkumistest on aga võimalik eos ära hoida, kui kalastajad endale piiriveekogul liikumise ja seal kehtivad reeglid selgeks teevad.

„Oma panuse rikkumiste ennetamiseks annavad mõistagi ka piirivalvurid, kes järvel toimuval teravalt silma peal hoiavad ja piirialale liialt lähistele sattuvate kalastajatega ennetavalt ühendust võtavad. See aga tähendab, et piirivalvuritel peab olema täielik pilt järvel olijatest. Seetõttu on oluline, et piiriveekogule väljumine registreeritakse nõuetekohaselt ning tutvutakse ennetavalt muuhulgas ka jääoludega. Vaid nii saavad piirivalvurid teid vajaliku infoga kurssi viia ning häda korral viivitamatult abi pakkuda,“ toonitas piirivalvebüroo juht. 

Ta rõhutas, et rikkumiste ennetamiseks ning oma asukoha kindlaks tegemiseks on seega tarvilik lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile endaga kaasa võtta ka navigatsioonivahend ning enesele selle kasutamine selgeks teha. Järvistul peaks ühes olema ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber, kust vajadusel abi ja lisainfot uurida.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/01/2024 08:03:11