Foto: kaitseministeerium

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kiitsid heaks ühise Balti kaitsevööndi rajamise vastu Venemaa ja Valgevene piiri. Kaitsevöönd koosneb erinevatest kaitserajatistest ning selle eesmärk on heidutada ja vajadusel kaitsta sõjalise ohu eest.

„Balti kaitsevööndi näol on tegu hoolikalt kaalutud ja läbi mõeldud projektiga, mille vajadus tuleneb julgeolekuolukorrast. Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et lisaks varustusele, laskemoonale ja inimjõule vajame Eesti kaitsmiseks esimesest meetrist ka füüsilisi kaitserajatisi piiril,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur

Ta rõhutas, et kaitserajatiste eesmärk on vältida sõjalist konflikti meie piirkonnas. „Teeme seda selleks, et Eesti inimesed saaksid end turvaliselt tunda, ent kui peaks ilmnema vähimgi risk, oleksime erinevateks arenguteks kiiremini valmis,“ lisas Pevkur. 

Kaitserajatiste kontseptsioon lähtub NATO Madridi tippkohtumisel kokkulepitust, et liitlasi tuleb kaitsta alates esimesest meetrist ja uutest regionaalsetest kaitseplaanidest. Balti kaitsevöönd on oma olemuselt tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleks, mille elemendid maastikul toetavad kaitsvate üksuste tegevust tugipunktides, et vajadusel seisata agressiooniüksuste pealetung. Elemendid paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani. Balti riigid on üks operatsiooniala ja seetõttu ehitatakse kaitserajatised ühiselt Läti ja Leeduga koordineerides. 

Rahuajal ei paigutata kaitsevööndisse ei lõhkematerjali, lõiketraate ega muid takistusi, rajatakse tugipunktide ja jaovarjendite võrgustik. Kogu protsesse toimub koostöös kohalike kogukondadega ja kokkuleppel maaomanikega.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/01/2024 16:01:26