Katrin Keerma. Foto: Madis Perli

Oktoobri algusest töötab Põlva haiglas siseosakonna juhatajana Katrin Keerma. Keerma on pärit Pärnumaalt Vändrast. Küll aga tõi ülikool ta Tartusse ja praegu elab endiselt Tartus, kuhu ta on loonud oma kodu.

Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetamise järel astus Keerma sisehaiguste residentuuri, kus kõrvalerialaks oli kliiniline farmakoloogia. Selle lõpetas ta vaid loetud päevad enne osakonna juhatajana tööle asumist – 30. septembril 2023. Seega võib öelda, et Keerma tuli tööle otse koolipingist.

Põlva haiglas alustas Keerma oma teekonda aga juba 2021. aasta 1. jaanuarist, kui hakkas tegema valveid. „Ei tahtnud ei öelda. Mõtlesin, et okei, tulen vaatan,“ meenutas Keerma.

2022. aasta märtsist tuli Keermal residentuuris sisehaiguste tsükli raames töötada kolm kuud maakonnahaiglas ja valituks osutus Põlva haigla. „Pidin märtsis tulema, aga oli COVID-19 puhang ja kutsuti varem. Ehk alates 10. veebruarist olen siin töötanud täiskohaga ja vahel ka natuke peale,“ rääkis Keerma.

„Mulle siin meeldis nii väga, et võtsin koguni Põlva haiglas töötamiseks akadeemilise puhkuse,” lisas ta.

Edasi jätkas Keerma residentuuri kõrvalt täiskohaga tööd Põlvas. Residentuuri raames haaras ta lisaks Põlva haiglale kogemusi Tartu ülikooli kliinikumist, Ida-Tallinna keskhaiglast, tervisekassast, aga ka Rootsis Karolinska ülikooli kliinilise farmakoloogia osakonnast.
Keerma kohta võib öelda, et kes palju teeb, see palju jõuab, sest lisaks siseosakonna juhtimisele teeb ta oktoobrist 0,2 koormusega valveid ka Viljandi haiglale.

Küsisime Keermalt ka mõned Põlva haiglat puudutavad küsimused.

Mis ajendas sind uueks töökohaks valima just Põlva haiglat?
Ma arvan, et inimesed, kellega ma koos Põlva haiglas töötan, on rohkem perekond kui kolleegid. Pean oluliseks ka siinset vabadust ja paindlikkust. Pole väikseid tähenärimisi, vaid põhiline, et töö saab tehtud. Ja mulle meeldib väga sõita. Esialgu küll pelgasin sõitmist ja vahemaad, kuid tegelikult selgus, et need 45 minutit hommikul on ideaalne aeg, et end töölainele lülitada ning peale tööd end maha laadida, et kodus 100% perele keskenduda. Samuti on see minu aeg nautida muusikat, kuulata taskuhäälinguid või loenguid.

Kuidas tundub sinu pilgu läbi Põlva haigla siseosakonna töö?
Võrreldes ajaga, mil 1. jaanuaril 2021 meie kollektiiviga liitusin, on tõusnud nii töö efektiivsus, kvaliteet kui ka paranenud arstide töötingimused. Mäletan, et siis oli valvearstide leidmine väga keeruline ja valvekoormus suur – hetkel on selles osas seis oluliselt parem. Küll siiski mitte ideaalne, kuid jõuame sinna. Samuti oli toona haigeid ühe arsti kohta liiga palju, mis nõudis kiireid otsuseid, ent praegune kümme haiget arsti kohta võimaldab lugeda ravijuhendeid ja tagada kõigile adekvaatse ravi.

Missugune on sinu visioon ja eesmärk uuel tööpõllul?
Plaanis on jätkata Tartu ülikooli õppebaasina õpetades neljanda kursuse arstitudengitele nii kliinilist farmakoloogiat koos dr Madli Pintsoniga (endine Põlva haigla siseosakonna juht – toim) kui ka geriaatriat koos dr Kadri Saluga.

Samuti loodan ka edaspidi tagada residentidele piisavalt atraktiivsed tingimused, et kasvõi ajutiselt meie toreda kollektiiviga liituda. Ma olen veendunud, et nii hoiame end pikas plaanis tööandjana noorte kolleegide jaoks pildil.

Pean oluliseks ka raviefektiivsuse ja -kvaliteedi parendamist. Iga haiglas veedetud päev tähendab patsiendile oma lähedastest eemal oldud päeva. Seetõttu leian, et patsient ei peaks kunagi olema haiglas kauem selle pärast, et arstil oli liiga palju tööd, et mõistlikus ajaaknas koostada põhjalik uuringute- ja raviplaan. Näiteks just eakate puhul on näidatud, et üle seitsme päevane statsionaarne ravi halvendab oluliselt nende funktsionaalset võimekust, mis muudab keeruliseks nende haiglast koju siirdumise.

Minu suurimas tunnustuseks ja prioriteediks on minu meeskonna rahulolu ja töötingimused, kus nad nii statsionaaris, ambulatoorses kui valveringis tahavad tööle tulla ja lahkuvad töölt naeratusega.

MADIS PERLI

Põlva haigla teised uued tegijad

Põlva haigla ravijuhina alustab tööd dr Pirja Sarap, kes on kogenud radioloog, kellel ette näidata arstikogemust üle 20 aasta nii Eestis kui välismaal.

„Ravijuhil on kanda haiglas vastutusrikas roll, kuna korraldab kogu haigla ravitööd ja vastutab tervishoiuteenuste arendamise ja ravikvaliteedi tõstmise eest. Dr Sarapi näol on tegu oma ala eksperdiga, kes aitab uuele tasemele viia ka Põlva haigla radioloogia üksuse,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Raudsepp kinnitas, et ootab dr Sarapiga koostööd haigla arendamisel ja kvaliteedi tõstmisel.
„Ravijuht on oodatud meeskonnaliige, kellega koos tagame Põlva haigla pideva arengu, et oleksime jätkuvalt kaasaegne meditsiinikeskus. Kuid selleks, et aja ning kõigi ootuste ja vajadustega sammu pidada, tuleb meil palju pingutada ning dr Sarapi abi ja kogemus kulub seejuures igati ära,“ ütles Raudsepp.

Uue ravijuhi Pirja Sarapi sõnul saab tema üheks peamiseks ülesandeks suurendada haigla usaldusväärsust, et kohalikud ja ka kaugemalt tulijad eelistaksid just Põlva haiglat ning saaksid adekvaatset ja professionaalset ravi.

„Ravikvaliteedi tõstmine on minu jaoks suurim väljakutse ja pean oluliseks, et kõik patsiendid, kes Põlva haiglasse tulevad, lahkuvad siit teadmises, et on saanud tänapäevast ja tõenduspõhist ravi. Usun, et radioloogina töötamine annab ravikvaliteedi tõstmiseks parima võimaluse, kuna puutun kokku paljude teiste erialade ja raviprotsessidega. Tõhustades ravikorraldust ja koostööd erinevate osakondade vahel, saame patsiendile pakkuda parimat teenust,“ leiab Sarap.

Dr Pirja Sarap on lõpetanud 2003. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal ning 2008. aastal residentuuri radioloogia erialal. Sarap on töötanud aastatel 2004-2021 Tartu ülikooli kliinikumis residendist arst-õppejõuni, 2012-2021 Ida-Tallinna keskhaiglas radioloogina, 2015-2021 Tartu ülikoolis radioloogia assistendina ning 2021-2023 Medicumi radioloogia osakonna juhataja ja radioloogina. Viimased neli aastat on Pirja Sarap olnud radioloog Viljandi haiglas ja jätkab ka seal oma tööd.

Alates 1. jaanuarist alustas Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna juhatajana tööd Annika Uue, kes juhtis varem Tartu ülikooli kliinikumi EMO.

Erakorralises meditsiinis juba 25 aastat töötanud Annika Uue toob Põlva haiglasse väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, et muuta Põlva haigla EMO konkurentsivõimeliseks ja kvaliteetseks kiire arstiabi keskuseks.

Põlva haiglaga ristusid Uuel teed juba varem, kui 2022. aasta 1. juulist alustas ta tavalise kliinilise tööga Põlva EMOs. Ligi poolteist aastat hiljem tuli aga võimalus asuda osakonda juhtima, olles selleks ajaks vedanud kolm aastat TÜ kliinikumi EMO.

Annika on pärit Tartust, kuid elab Elva külje alla 50-minutilise autosõidu kaugusel Põlvast. Peale arstiõpingute TÜ-s läbis ta erakorralise meditsiini residentuuri. Lisaks Põlva haiglale on ta 1999. aastast väikse pausiga töötanud Tartu kiirabis ja 2000. aastast Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas.

„Põlva haigla on mõnus väike haigla. Siin on sõbralikud inimesed. On näha, et praegused EMO töötajad tahavad ennast arendada ja see motiveeris ka mind Põlva haiglaga tihedamalt siduma,“ ütles Uue.

Samuti tundus Uuele põnev käimasolev EMO ehitus ja võimalus oma silma järgi süsteemi luua, milline EMO peaks olema.

„Suures plaanis on EMO töökorraldus haiglates üldjoontes sarnane ja patsiendi käsitlus sama. Meil on hea tasemega EMO, inimesed ja teadmised on olemas. Meil on head võimalused abiarstidele, kes on üldjuhul neljanda kursuse arstitudengid, andes neile iseseisva ja praktilise töö kogemust,“ sõnas Uue.

Uue unistab sellest, et Põlva haiglas saaks samaväärset kiiret abi kui näiteks TÜ kliinikumist.

„Kui jõuame 10 aasta jooksul nii kaugele, siis oleks väga hästi. Meil on tasemel EMO ja seisan selle eest, et meile jääks lähedane ja kodune ravivõimalus püsima,“ ütles värske Põlva EMO juht Annika Uue.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 18/01/2024 08:35:15