Foto: Pixabay

Möödunud aastal kelmitati enim raha välja investeerimispettustega ja petukõnedega, teatas politsei- ja piirivalveamet. Seniste andmete põhjal langes petuskeemide ohvriks vähemalt 1143 inimest, kelle kogukahjud on üle 8,3 miljoni euro.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et kelmused on organiseeritud kuritegelike gruppide uus elatusallikas. „Kelmid tegutsevad peamiselt välismaal ja need üksikud, kes on üritanud Eestis kanda kinnitada, oleme ka kohe tabanud. Töötame koos teiste riikidega, et neid peatada. Menetlused on aga pikad ja ühe kõnekeskuse tabamisel avatakse juba järgmisel päeval uus. Inimesed peavad ise olema üha hoolsamad oma andmete ja raha kaitsmisel,“ lisas Tambre.

Kui erenevaid kelmuseid liigiti vaadata, siis eelmisel aastal langes petukõnede ohvriks 524 inimest, kelle kahjud olid kolm miljonit eurot. Petukõnedes esitlesid kelmid end politseinikuna, panga esindajana või muu asutuse töötajana. Neid kõnesid tehakse justkui Eesti suunakoodiga numbritelt, mis on tegelikult interneti abil genereeritud ning varjab ära teise riigi numbri. „Kelmid on oma skeemid ehitanud üles inimeste hirmutamise peale. Nad väidavad, et pangakontol tekkinud probleemi lahendamiseks tuleb reageerida kohe või muidu jäädakse kontol olevast rahast ilma. Politsei ja pangad selliseid kõnesid ei tee ning kohe kindlasti ei tohi jagada asutuste esindajatega ega ka lähedastega endale kuuluvaid Mobiili-ID, ID-kaardi või Smart-ID PIN-koode,“ rõhutas ta.

Võrreldes pangapettustega, oli investeerimispettusi vähem, kuid kogukahju oli suurem. Selle skeemi ohvriks langes 305 inimest, kes kaotasid viis miljonit eurot. „Kelmid on teinud internetis tohutult palju investeerimise ja kauplemise platvorme, kus lubatakse vähese ajaga suuri kasumeid. Tegelikkuses aga on see visuaalne pete ja inimesed jäävad oma investeeritud rahast ilma. Ka on kelmid aktiivsed erinevates suhtlusäppides ja pakuvad inimestele nõustajat, kelle abil saab väidetavalt kiirelt suuri summasid teenida. Paraku oli ka raha tagastusskeeme, kus kannatanule väideti, et kaotatud raha saamiseks tuleb teha lisamakse. Soovitan kõigil investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks end riskidega kurssi viia,“ ütles Tambre.

Lisaks levivad õngitsussõnumid, mida saadetakse tekstsõnumiga, vestlusakendes või e-kirjadega. Möödunud aastal kaotasid õngitssusõnumitega 314 inimest kokku üle 300 000 euro. Selles skeemis kaotati kõige enam detsembris, mil inimesed ootasid oma tellitud kaupa.

„Politseil on oma töö teada: tuleb järjekindlalt kõnekeskustes olevaid inimesi tabada ja keskusi sulgeda. Tegevus on aeganõudev ja ainult sellega täna kahjusid ära ei hoia. Viimased viis aastat oleme nendest ohtudest pea kõikjal rääkinud, kuid kahjuks näitab statistika, et me ei jõua kõikide ohvriteni. Seetõttu palun Eesti inimeste abi – ootame ideid, kuidas saaksime inimesteni viia teadmised pettustest ja nendega seonduvatest ohtudest. Kui sul tekib mõte, kuidas inimesed ei satuks kelmuste ohvriks, siis anna meile teada,“ lisas Tambre.

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2024 08:36:52