Piinlik peaks olema nendel õpetajatel streikida maakohtades. Palk soliidne võrreldes muude elualadega. Käitutakse aga nagu ärahellitatud ei tea kes. Töö raske ja stressirohke... aga muudel aladel pole või? Ettevõtjad maksavad neile palka ja panustavad, riik on vaid vahendaja rollis.

Esmalt tuleb õpetajad uuesti koolitada, kuidas juhtida oma aega. Vähestes koolides on nõue, et kõik tööasjad tehakse koolimajas ja kus see on, siis suudavad õpetajad imekombel hulga kiiremini töid parandada, tunde ettevalmistada jne. Üks õige õpetaja on see, kes läheb ilma ühegi vahendita klassi ette ja suudab viia tunni läbi nn puusalt. Sellised õpetajad on tõelised õpetajad ja vajaksid lisanduvat tasu, mitte need, kes kuivalt loevad oma slaide. Õpetajatel on samuti oma kindel tööaeg ja pidage sellest kinni. Õpetaja pole ammu enam faktide jagaja , vaid juht infotulvas. Õpetajad peavad tunnistama, et paljudki õpilased on nendest nn targemad teatud valdkondades või lausa samas aines, mida õpetaja ise õpetab. Vaadake õpetaja toa olemust, sisuliselt pidevalt jookseb kohvi(sõltlased), samuti on midagi toidupoolist laual. Koosolekuid lisatakse juhtkonna poolt aina juurde ja aina sisutühjemaks muutuvad. Kõik andmed on võimalik jooksvalt tunni ajal sisestada jne. Kes seda ei suuda ja peab õhtul ca kella 23-ni mõnda programmi täitma ja õppimist lisama, siis ilmselt tuleb vaadata mõne teise ameti poole. Räägime, et pisa testides oleme eesotsas, aga vaadake tegelikult neid õpilasi, kes koolist väljuvad ca 5 või 10 aasta pärast, paljud nendest on töötud, kes kohtulikult karistatud, kes kohtutäiturite küüsis ja kui vähe on tegelikult hästi toimivaid inimesi, järelikult koolid ei valmista õpilasi ette korralikult. Samuti vaadake , kui suur on õpilaste väljalangemine gümnaasiumitest või kutsekoolidest ja seda paraku ainult mõne nn õpetaja pärast, kes ajab jonni. Kui klassis on ca 25 ja nendest lõpetab+-5, siis on midagi väga valesti. Koolimajade liitmise ja ühenddirektori määramisega on jõutud niikaugele, et sageli koolijuht ei tunne oma personaali, ei tunne koolimaja ja rääkimata õpilastest. Ja seda ei lahenda rahaga

Mõneti on eelkommenteerija jutus ka tõtt. Aga olukord hariduselus on siiski palju laiem kui ühe või teise õpetaja kvalifikatsioon. Julgen arvata, et haridus kui rahvuskultuuri üks osa, on meie riigis devalveerunud ja mitte õpetajate süül. Probleemiks on kogu haridusprobleemi ajale jalgu jäämine. Üheks suuremaks phjuseks on see, et nii Riigikogus kui valitsuses püüavad hariduseluga tegeleda inimesed, kelle endil puuduvad sellekohased teadmised ja kogemused. Nagu rahvuskultuur tervikuna, nii ka hariduselu korraldus on valdkonnaks, kust valitsus leiab võimalusi suuremate kärbete tegemiseks ja seda mitte avalikult, vaid inflatsiooni kaudu. Maakoolide, maapiirkondades asuvate raamatukogude ja rahvamajade sulgemine ainult kiirendab hariduse allakäiku: Kui õpetaja peab poole tööpäevast kulutama autosõidule ühest koolist teise, siis andke andeks, millest me üldse räägime. Kas eelkommenteerija on tuttav tegeliku olukorraga paljudes koolides. Pikaajalise ühe keskkooli hoolekogu esimehena puutusin kokku väga murettekitavate probleemidega, seda eriti paljude õpilaste süüdimatu käitumisega. Kas peate normaalseks, et 6 või 7 klassi poiss süütab tunni ajal eesistuva tüdruku juuksed ja hoolekogus selle süütaja poisi isa süüdistab selle veel õpetajat ja direktorit, et poiss saadeti tunnist välja Või kuidas saab õpetaja järgida 30 õpilasega klssi õppeekskursiooni ajal, et mõni õpilane kaupluses midagi ei varasta. Isegi kahele -kolmele õpetajale käib see ülejõu. Aga nende varaste vanemad süüdistasid õpetajaid, et lastel lastakse varastada. Kas siin ikka pole tegemist koduse kasvatuse puudumisega.

Eesti haridussüsteem elab/toimib siiamaani kunagise haridusministri Ferdinand Eiseni toonaste reformide ja uuenduste peal..ehk piltlikult väljendudes - vundament peab, kuid seinad on õhukeseks kulunud, katus laseb läbi ja uksed-aknad enam ees ei püsi..woke-arhitektuur on selle asja lühinimetus..juurat ja ärijuhtimist trügivad 100 noort ühe koha peale, materjalitehnoloogiat 3 noort 60 koha peale /meelevaldne üldistus, aga selline infokilluke on meelde jäänud../..ei ole hullemat asja kui alamakstud ja alamotiveeritud ning läbipõlenud klienditeenindaja, kellel puudub igasugune seljatagune ja turvatunne. Kui õpetaja ongi klienditeenindaja, las siis ollagi nii - aga sel juhul tuleb anda talle ka tööks vajalik - kaardikepp, korralik palk ja motiveerivad töötingimused ning turvaline keskkond..