Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Paljukritiseeritud nutitänav sai valmis

Mart Suurkask Bercmanist ja Põlva vallavanem Martti Rõigas ületavad nutiteed.Foto: Bercman Technologies

Põlva vallavalitsus ja tehnoloogiaettevõte Bercman Technologies teatasid läinud nädalal koostöös Põlva linna rajatud nutitee valmimisest. Nutitee rajati nende teatel, et suurendada liiklusohutust ja katsetada linnasisest keskmise kiiruse mõõtmist uuendusliku terviklahendusena koos nutikate ülekäiguradadega.

Töid tehti ja kaasfinantseeriti Euroopa regionaalarengu fondi rahast. Hankelepingu maksumuseks oli koos käibemaksuga ligi 168 000 eurot ning 50% eelarvest moodustas EAS-i toetus.

Põlva vallavanem Martti Rõigas avaldas suurt heameelt nutitee valmimise üle. „Innovatsioonihange sai ellu kutsutud ennekõike eesmärgiga tagada, et iga Põlva elanik tunneks end tänaval liikudes turvaliselt,” lausus ta.

Lahenduse välja töötanud tehnoloogiaettevõtte juht Mart Suurkask väljendas saavutatu üle samuti rahulolu ning tõstis esile, et Põlva nutitee on globaalses mõttes ainulaadne. „Väikelinn Põlva on liiklusohutuse innovatsioonis võtnud eestvedaja rolli ning valmis lahendus, mida meile teadaolevalt mujal maailmas kasutusel ei ole,” rääkis Suurkask. „Põlva on nutitee lahendusele väga hea asukoht, sest linna läbib kogu ulatuses üks peatänav, millel on palju ülekäiguradasid, ning kesklinna läbib pidev liiklusvoog.”

Nutitee tööde raames paigaldati Põlva kesklinna Kesk ja Jaama tänavale jäävale 14 reguleerimata ülekäigurajale Bercmani omatoote, nutika ülekäiguraja ohutussüsteem koos liiklusandmete kogumise võimalusega. Sealhulgas on ülekäigurajad osaliselt varustatud sõidukite numbrituvastuse kaameratega keskmise kiiruse mõõtmiseks.

13 500 elanikuga valla juht Rõigas rõhutas, et kuigi kohati võib tunduda, et liikluskeskkond on Põlva linnas juba piisavalt turvaline, annab nutitee lahenduse andmestik selle arvamuse kõrvale ka teistsugust pilti näitavad faktid. „Tuvastasime juba katseperioodi esimesel päeval teelõiku läbinud sõiduki, mille juht sõitis hommikusel ajal läbi Põlva kesklinna 80 km/h kiirusega,” nimetas vallavanem muret tekitava asjaolu ning lisas, et tegu pole ainsa tuvastatud piirkiiruse ületamisega.

Keskmise kiiruse mõõtmise meetodit eraldiseisvalt on maanteedel liikluse rahustamiseks ning õnnetuste vältimiseks ja ennetamiseks maailmas uuritud ja proovitud korduvalt. „Näeme varasemale praktikale tuginedes, et see on tõhus meetod,” ütles Suurkask. Ta selgitas, et nutiteele on paigaldatud keskmise kiiruse mõõtmiseks mõlemas sõidusuunas kümme numbrituvastusega kaamerat viies mõõtepunktis. 2,5 kilomeetri pikkuse teelõigu mõlemas otsas kalkuleeritakse kaamerate vahendusel saadud info põhjal teelõigu läbimiseks kulunud aeg ning kuvatakse teave korrektse või ületatud sõidukiiruse kohta autojuhile.

Keskmise kiiruse mõõtmine on üks osa nutitee lahendusest, kuna kaamerad on terviksüsteemi ühildatud nutikate ülekäiguradadega. Ülekäigurajad annavad valgussignaaliga märku teed ületavast jalakäijast ning koguvad lisaks isikustamata statistilisi andmeid liiklustiheduse kohta, näiteks loendavad jalakäijatest teeületajaid ning ülekäiguradu läbinud sõidukeid. Nutiteele on paigaldatud ka mõõtepunkt keskkonnaandmete kogumiseks.

Projekt pälvis aastaid kriitikat
Põlva nutitee projekti on kritiseeritud sellest ajast peale, kui plaan avalikkuse ette jõudis. Ette on heidetud selle küsitavat vajadust, rahakulu ja ka vallavolikogu liikme ja ettevõtmise ühe eestvedaja Kuldar Leisi seotust Bercmaniga.

Häälekamaid kritiseerijaid on olnud volikogu liige ja riigikogulane Igor Taro.

„Põlva nutitänava projekt poleks pidanud sellisel kujul ellu minema ja seda peamiselt põhjusel, et täiesti ennustatavalt hanke võitnud ettevõtte üks omanikke ja nõukogu liikmeid istus kogu selle projekti avaliku rahastamise otsustamiste ajal volikogus, kaitses seda algatust aktiivselt ning osales ka kõigis hääletamistes,” ütles ta LõunaLehele, kui ettevõtmine mullu suvel allkirjad sai. „Rääkimata sellest, et valitud innovatsioonilahenduse sisu üle ju polnud Põlva vallas mingit diskussiooni: ei tehtud ideekorjet, ei kaardistatud võimalikke probleeme kasvõi liikuvusvaldkonnas või tänavaliikluses, ei kaalutud eri variante, vaid tuldi ikkagi päris valmis mõttega suunata raha väga konkreetsesse ettevõtmisesse.”

„Mul on tunne, et see on läbipaistmatu asjaajamise tõttu Põlva valla ja linna ajaloos üks keerulisemaid juhtumeid ja selle tagajärgi tuleb lahendada veel aastaid,” ütles ta lõpetuseks.

„Eelarvesse investeeringute lisamine ei saa tekitada mitte ühelegi volikogu liikmele huvide konflikti, sest selge võiks olla, et kui vallal on eelarves raha millegi hankimiseks, investeerimiseks või ehitamiseks, siis peab tegema riigihanke. Riigihanke reeglid on kõigi pakkujate jaoks Eestis väga hästi paigas ja ma loodan, et kui vald saab EASilt toetuse innovatsioonihanke läbiviimiseks, saab Põlva olla Eestis liiklusohutuse koha peal teerajaja,” on volikogus selliseid süüdistusi – juba pea kolm aasta tagasi – pareerinud Kuldar Leis.

Kodanikud pahandavad
Värskelt valminud nutitee kütab Põlvas tublisti kirgi: näiteks ühe jalakäija äsjane sotsiaalmeediapostitus selle kohta, kuidas ta oleks nutiülekäigul peaaegu alla aetud, pälvis 79 kommentaari. Paljud neist on kriitilised eeskätt tehnilise teostuse, aga ka vallajuhtimise ja prioriteetide suhtes.

„Nad oleks võinud Circle K ja raudtee äärde panna kaardiputkad, kus oleks jagatud orienteerumise kaarte, et kuda saab sõita teisele poole Põlvat nii, et vajunud kaevukaantest mööda sõita saaks. Oleks odavam olnud ja autojuhid oleks rahul olnud,” ironiseeris üks põlvakas.

„Vaja raha lihtsalt igale poole loopida,” pahandas teine.

 

 

Autor: LÕUNALEHT, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/01/2024 17:38:22

Lisa kommentaar