Värskas sai valmis Põhjalaagri matkarada
Kolmapäeval, 27.detsembril avatakse Värskas Reegi majas Põhjalaagri matkarada. Esimesele ametlikule matkale uuel rajal eelneb pidulik koosviibimine Reegi majas kus uue raja avamise puhul lausub oma tervitussõnad vallavanem Raul Kudre ning valminud projekti käigust annab ülevaate projekti eestvedaja, valla arendusspetsialist Margery Roosimaa. Matkaraja kesksel kohal oleva Põhjalaagri ja kogu Petseri laagrikoondise kohast Eesti sõjaväe väljaõppesüsteemis räägib sõjaajaloolane Igor Kopõtin. Pärast koosviibimist minnakse ühiselt ca 5 kilomeetri pikkusele matkarajale, kus giidina on kaasas Seto Instituudi direktor ja Põhjalaagri elanik Ahto Raudoja.
Matkarada valmis kuue kuu jooksul Setomaa Vallavalitsuse, Setomaa Muuseumide ja MTÜ Setomaa Turismi koostöös ning projekti rahastati Eesti EL välispiiri programmist. Projekti „Põhjalaagri arendamine“ käigus uuendati Põhjalaagri ala kaart. Kaardile on kantud kunagise Põhjalaagri ala hävinud ja seni säilinud hoonete asukohad aga ka uute hoonete asukohad. Kaardil on ära märgistatud ka Põhjalaagri matkarada. Põhjalaagri suur kaart saab olema nähtav ratsarügemendi meeskonna barakkide juures ja Põhjalaagri matkale saab kaasa võtta prinditud paberkandjal kaardi. Küsi matkaraja kaarti Setomaa Muuseumitest või Värska turismiinfopunktist.
Projekti raames korrastati matkarada ja mitmeid Põhjalaagri objekte. Kohe Reegi maja kõrvale jääb ohvitseride maja vundamendi koht, mis võiks olla ka matka alguspunktiks. Värska laululava taga asuva kunagise kasiino vundament puhastati okstest, vundament täideti liivaga ja ala korrastati. Kasiinost Õrsava järve poole jääb endine lasketiir. Varasemalt võsa ja puude all peidus olnud lasketiir on korrastatud, lisatud märklauad. Põhjalaagri alal on alles kolm ratsarügemendi meeskonna barakki. Korrastatud on osa ühest barakist, kus külastajatel on võimalus aknast barakki sisse vaadates näha kunagist baraki üldpilti.
Põhjalaager ehk täisnimetusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Põhjalaager on eriline säilinud hoonestuse poolest – sellisel kujul ei ole säilinud ühtegi teist Eesti Vabariigi algusaastate militaarobjekti Eestis. Põhjalaagri säilinud hoonetel on lisaks sõjaajaloolisele taustale ka arhitektuurne väärtus.
Margery Roosimaa nimetab nüüd Setomaad ka sõjaajalooliseks turismi sihtkohaks: „Setomaa on kujunenud omanäoliseks kultuuriturismi sihtkohaks ning on oluline arendada ja täiendada Setomaa kultuuriloolist vaatamisväärsuste nimistut. Märkimisväärse sõjaajaloolise tausta tõttu on Setomaal võimalus läbi ajaloolise Põhja- ja Lõunalaagri tutvustamise pakkuda ainulaadset ja põnevat ülevaadet Setomaa sõjalisest pärandist.“
Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/12/2023 08:57:39