Põlvamaa meeslauljad laulupeorongkäigus. Foto: LLi arhiiv

Tervise arengu instituudi kogutud andmed näitavad ikka ja jälle, et meie regioonis on meeste tervis kehvem kui mujal ning eluaastaidki antakse vähem – põhjusteks ilmselt nii ületöötamine, ebatervislik elustiil kui ka arstide vältimine viimase hetkeni. Näiteks keskmine Põlvamaa mees saab tervena elada vaid 41 aastat, Hiiumaa mehel pole aga erilisi tervisemuresid pea 60. eluaastani. Võrumaa mees läheb teispoolsusse viis ja Põlvamaa mees neli aastat varem kui hiidlane.

Tervise arengu instituudi (TAI) maakondlikes ülevaadetes eestlaste tervise ja heaolu kohta on võimalik võrrelda eluiga ja tervena elatud aastaid. Olenevalt maakonnast võib meeste oodatav eluiga kõikuda 70,9 (Ida-Virumaa) ja 76,4 (Hiiumaa) aasta vahel. Põlvamaal on see 73 ja Võrumaal 72. Eesti keskmise mehe oodatav eluiga on 74,4 aastat. Valgamaa meeste oodatav eluiga jääb pisut alla riigi keskmise.

Veel kurjemad ehk kurvemad on käärid tervena elatud aastate statistikas. Nagu ülalpool juba öeldud, on 41. eluaasta künnise ületanud Põlvamaa mehel tavaliselt juba mingi krooniline tõbi küljes ja tervena elatud elu seljataga. Võrumaa mees saab tõbedeta elada naabritest viis aastat kauem – 46 aastat. Riigi parim näitaja on pea 60 aastat ja keskmine 55. Kõige tervemalt elavad Hiiu-, Pärnu- ja Harjumaa mehed, kehvimad näitajad ongi võrukestel ja põlvamaalastel. Täpselt samuti on muide kõige vähem tervena elatud aastaid Võru- ja Põlvamaa naistel – Võrumaa prouadel vabariigi vähim ehk 49 ja Läänemaa naistel pea 65.

Kõige rohkem alkoholisurmi Kagu-Eestis
Sante arve on veel: keskmine kuupalk on madalamaid Valgamaal, tööhõive määra ja suhtelise vaesuse kategooriates võistlevad meie maakonnad punaseima laterna rolli pärast vaid Ida-Virumaaga, positiivne tervise enesehinnang on madalaim kagueestlastel, meil on teistest rohkem puudega inimesi ja tervisest tingitud piiranguid.

Valgamaalastel on nigelad füüsilised võimed, võru- ja põlvamaalased on teistest rohkem pidanud vigastuste pärast haiglaravil olema, varajase suremuse näitajad jäävad viimases kahes maakonnas alla vaid Ida-Virumaa omadele. Võrumaal tehakse enim enesetappe (samas Valgamaal kõige vähem), alkoholisurmade vallas moodustavad kolm kagumaakonda riigi „esikolmiku”. Võrumaal on alkoholisurmasid kõige rohkem: üle kahe korra rohkem kui riigis keskmiselt ja kolm korda rohkem kui Harjumaal.

Surmad vigastuste ja mürgituste tõttu on levinuimad Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal, Põlva- ja Võrumaal esineb kõige rohkem masendust. Palju on meie kandis ka veeõnnetustes hukkunuid.

Kui näitajatest midagi positiivset välja tuua, siis on Põlvamaal kõige vähem vähisurmasid, ülekaalulisi lapsi, suitsetajaid ja kanepitarvitajaid. Võrumaalastel on füüsilised võimed märgatavalt üle riigi keskmise.

Vähene haridus, väike palk, raske töö
Üldiselt on aga Võru- ja Põlvamaa tervise- ja heaolunäitajad valdavalt skaala punases osas ehk kuuluvad Eesti halvimate hulka – ja seda eriti just meestel. Miks see nii on?

„Tulge maale väikese palga eest rasket tööd tegema ja vaadake, kui kaua te elate ja kui palju tervislikku toitu jaksate osta,“ ütles üks Võrumaal elav naine selgituseks Õhtulehele.

„Kui inimene teeb rasket tööd, on stressis ega saa puhata, tulebki kõrge vererõhk ja oledki sant,“ lisas ta.

55-selt allamäge veerema hakanud tervisega mees väitis, et tema tervise panid tuksi mitte viin ja suits, vaid traktor ja saekaater.

Riskikäitumine ja viin
Lõuna-Eesti haigla staažikas juhatuse liige Arvi Vask (63) leidis ühekandimeeste madalama keskmise eluea ja väheste tervena elatud aastate kohta, et suures plaanis on nende põhjuseks riskikäitumine ja ebatervislikud eluviisid.

„Riskikäitumine esiteks – keskmist eluiga mõjutab noorte inimeste suremus. See, kas vanem inimene sureb 70-selt või 75-selt või 80-selt, see keskmist näitajat väga oluliselt ei mõjuta. Aga iga noore inimese surm mõjutab väga suures ulatuses keskmist näitajat,” selgitas ta. „Ehk siis, kui autoõnnetuse või mingil muul sellisel põhjusel keegi noore inimesena surma saab, siis see kajastubki keskmise eluea näitajates. Ja see, miks surma saadakse, on riskikäitumine – lihtsalt võetakse liiga palju riske noores eas.”

Meie kandi meeste tervena elatud aastate nappus on doktor Vase sõnul puhtalt seotud ebatervislike eluviisidega: suur osa on alkoholil (tasapisi ka muudel mõnuainetel), sellele lisandub järgmise olulise mõjutegurina ülekaalulisus.

Ebatervislike eluviiside ühe põhjusena näeb Vask haridustaset. „Millest see ebatervislik eluviis tuleb – me teame ju seda, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosusega ta käitub tervislikumalt. Üldjuhul on nad ka kõrgema sissetulekuga, nemad üldiselt käituvad tervislikumalt ehk siis nende hulgas on vähem suitsetajaid ja alkoholi liigtarbijaid,” sõnas ta.

Arvi Vask on ise teatavas mõttes Võru- ja Põlvamaa meestele positiivseks eeskujuks: üle 60-aastasena endiselt ametis meie kandi ühe suurima haigla juhina. Mida tema selleks on teinud või tegemata jätnud, et vormis püsida?

„Eks praegu, jah, ma ei saa kurta tervise üle,” muheles Vask. „Siiamaani olen ikka püüdnud tasapisi spordiga tegeleda ja kaalu ka kontrolli all hoida, kuigi seda võiks võib-olla natuke vähem olla. Aga päris ülekaaluliseks ka ennast ei pea. Vähemalt korra või kaks nädalas ma tegelen mingi spordiga. Siiamaani mängin hokit, mis on ka selline päris koormav spordiala, aga tulen toime. Ja kindlasti piisav puhkus, püüan reisida, tegeleda suvel veespordiga, purjetada. Nii et noh, elu tuleb püüda mitmekesiselt elada. Ja siis nii ta ka tervises kajastub, ma loodan. Või üldselt peaks tõenduspõhiselt nii olema.”

Mees, mine tervisekontrolli!
Novembris peetud meeste tervise kuu raames innustas algatus „Pikema sõpruse päev“ mehi leidma aega enda ja oma sõprade jaoks, minema koos tervisekontrolli ja tegelema terviseriske maandavate tegevustega.

Algatuse eesmärk on tõsta Eesti meeste keskmist eluiga, et nad oleksid kauem terved, reipad abikaasad oma naistele, õnnelikud isad lastele ning vanaisad lastelastele. „Pikema sõpruse päeva” algatusel on nelja aasta jooksul tervisekontrollis käinud juba üle 13 000 mehe, kelle analüüsid on andnud märku muret tekitavatest terviseriskidest, mida saaks õigeaegse sekkumisega ja elustiili muutmisega ennetada.

Koostöös „Pikema sõpruse päevaga” korraldasid Eesti haigekassa ja TÜ kliinikumi meestekliinik 40‒49-aastaste meeste seas terviseuuringu, millest selgus, et 80% meestest esines vähemalt üks terviserisk. Nende seas kõige sagedasemad probleemid olid kõrge kolesteroolitase, ülekaal või rasvumine, kõrge vererõhk, madal testosteroonitase ja maksaensüümide kõrgenenud tase. 

„Tänu „Pikema sõpruse päeva“ liikumisele on meeste ennetavate tervisetegevuste tähtsus jõudnud väga paljude meeste ja nende arstide teadvusesse. Probleemsena näen aga seda, et terviseriskid võivad saada ju tuvastatud, aga sellele ei järgne veel mitte alati teadlik tegevus nende riskide maandamiseks. Seega kutsun kõiki osalisi üles teadvustamise tasandilt jõudma ka konkreetseid terviseriske maandavate tegevusteni,“ kommenteeris algatust TÜ kliinikumi meestekliiniku juht professor Margus Punab.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/12/2023 09:11:31