Kas 1889. aastal valminud Võru vaksalihoone tulevikus kasutust leiab, pole teada, küll aga võib loodetavasti tulevikus vaksali ees perroonil näha rongireisijaid, keda pole seal nähtud enam kui 22 aastat.

Eesti Raudtee on võtnud käsile ambitsioonika plaani teha eeskätt militaareesmärkidel korda Valga-Võru-Koidula 40 aastat remontimata raudteelõigu. Heal juhul võivad aastakümneid rongiühenduseta olnud võrulased lähitulevikus 120 km/h kiirusega Valka (ja sealt edasi Riiga) või Piusale seenele põrutada, lisaks avaks remonditud raudtee paremaid veovõimalusi näiteks puidutööstustele ja suuremate asulate vahet sõitvatele koolilastele.

AS Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles LõunaLehele, et Eesti Raudtee on koostöös kaitseinvesteeringute keskusega esitanud rahastustaotluse Valga-Koidula rauteeliini militaarse mobiilsuse ja tsiviiltaristu parandamiseks. Rahastuse eesmärk on kaasrahastada projekte, mis käsitlevad nii tsiviil- kui ka kaitsevajadusi. Eesmärk on rekonstrueerida raudteelõigud selliselt, et oleks tagatud nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbeline kasutus.

„Projekti väljundiks on nõuetele vastav ohutut ja mugavat rongiliiklust võimaldav pikkrööbastega raudtee, millel suurim lubatud sõidukiirus on 120 km/h reisirongidel ja 80 km/h kaubarongidel,” sõnas Vjatkin.

Kogu investeeringu maht on tema sõnul umbes 70 miljonit eurot ja rahastustaotlus on alles menetluses. Otsus rahastuse kohta selgub jaanuaris.

Raudtee rekonstrueerimine avab kohalikule rahvale senisest paremaid liikumisvõimalusi, täpsemalt küll eeldusi selleks. Projekti käigus taastatakse muu hulgas reisijate ooteplatvormid Karula, Antsla, Sõmerpalu, Võru ja Lepassaare jaamas ning „luuakse raudtee rekonstrueerimisega eeldus reisirongiliikluse taastamiseks Valga-Koidula liinil”.

Kas projekti peaeesmärk on militaarne? Kas see tähendab seda, et sel lõigul saab prioriteediks kaitseväe liiklus ning puidu- ja reisirongid peavad kannatlikult kõrvalteele ootele võtma, kui militaartehnikat transporditakse?

„Projekti eesmärk on siiski mitmeotstarbeline – militaarse mobiilsuse ja tsiviiltaristu parandamine,” kommenteeris Eesti Raudtee esindaja. „Raudtee rekonstrueerimine panustab mõlemasse eesmärki, projekti käigus rajatakse ka laadimisala ja estakaad, mis panustab samuti mõlemasse eesmärki. Eesti Raudteel puudub info, millises ulatuses ja millise sagedusega hakatakse antud liinil militaartehnikat transportima.”

Suur laadimisala rajatakse Sõmerpallu, see võiks mitmekesistada puidutööstuste võimalusi toorme ja toodangu transpordiks.

Täna on raudteelõigu (kokku 88 km) seisukord vilets. Riho Vjatkini sõnul toimus liinil viimane suurem remont aastatel 1983‒1984, rööbastee ja rajatised on osaliselt kehvas seisukorras, kehtestatud on kiirusepiirang reisi- ja kaubarongidele – maksimaalselt kuni 60 km/h ehk kaks korda vähem, kui tulevikuks plaanitakse. Kuna reisiplatvormid on ammu lammutatud, siis ei toimu liinil ka reisirongiliiklust. Võru raudteejaamas peatus viimane reisirong teadaolevalt 2001. aasta märtsis. Vjatkin tõdes, et liinil liiguvad üksikud kaubarongid, kuid kuna kiirus on väike, siis ei ole see tõsine alternatiiv autoliiklusele.

Eesti Raudtee esindaja tõdes, et põhjaliku raudteeremondi projekt on üsna algusjärgus: esitatud on projektitaotlus, koostatud esialgne eelarve ja koostatud eskiisskeemid perspektiivsete lahenduste kohta.

Võru vald panustab 75 000 eurot
Võru linna ümbruse, seahulgas Sõmerpalu puhul on raudtee remondiprojektis omajagu tööd ja kaasarääkimisvõimalust Võru vallavalitsusel. Vallavanem Kalmer Puusepp selgitas, et Võru vallavolikogu otsustas osaleda DeSERVe projekti „Development of strategic dual-use transport links in Southern Estonia – Reconstruction of Valga-Koidula railway“ tegevustes. Valla ülesanne on korraldada üldplaneeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise hange ning selle koostamine. Teemaplaneering koostatakse projekti raames kavandatud tegevuste asukoha ja ehitustingimuste täpsustamiseks. Teemaplaneeringu algatab Võru vallavolikogu kas käesoleva aasta detsembris või uue aasta jaanuaris. Võru vald rahastab teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise kulusid 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 75 000 euro eest. Vallal on sellesuunaline leping AS-iga Eesti Raudtee koostamisel.

Vastates küsimusele, milliseid võimalusi raudtee remontimine kohalikule rahvale annab, ei rutanud Puusepp ettevaatlikult esialgu veel hõiskama.

„Raudteeprojekti on kaasatud ka mitmed ettevõtjad eesmärgiga võimaldada suuremahuliste kaupade vedu raudteel,” sõnas ta. „Kui palju ettevõtjaid hakkab eelistama raudteetransporti maanteetranspordile, ei ole teada, sest ei ole teada raudteetranspordi hind. Samuti ei ole teada, kui palju inimesi hakkab kasutama rongi iga päev või reisimiseks, kuid on mõistetav, et raudteevõrgu korrastamine loob selleks võimalused.”

Linnajuht: raudtee ühendaks Võrumaa miljoni inimesega!
Võru linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Anti Haugas raudteega seotud võimalusi hinnates nii tagasihoidlik ei ole.

„Kuna tegemist oleks tsiviil-militaarkoostöös valmiva objektiga, hakkaks raudteel liikuma ka Koidula-Võru-Antsla-Valga reisirong. Raudtee tagaks kiire maakonnasisese ühenduse ning annaks võimaluse sõita rongiga mugavalt Riiga ning sealt edasi Riia lennuväljale,” sõnas ta. „Turismiettevõtjad näevad rongiga seonduvalt võimalusi lihtsamaks turistide Võrumaale meelitamiseks. Tulenevalt Venemaa turistide äralangemisest on piiriäärsetel turismiasutustel vaja leida uusi turge. Raudtee ühendaks Võrumaa enam kui miljoni inimesega, sealhulgas Riiaga.”

Suuremad tööstusettevõtted saaksid Haugase sõnul raudtee rekonstrueerimise tulemusel hakata kasutama ühe alternatiivina maanteeveole ka raudteetransporti.

„Ühelt poolt on see parem keskkonnale, teiselt poolt viib alla transpordihindu ning vähendab ääremaisest paiknemisest tingitud eripärasid. Odavam transport tähendab Euroopa siseturul konkurentsivõime parenemist,” hindas Võru linna esindaja.

Elron: riigi tellimusel võiks liinile tuua mootorvagunid

Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem, Eesti Raudteel on kavas põhjalikult remontida Valga-Võru-Koidula raudteelõik. Kas Elronil on pärast projekti valimist taastada sel lõigul reisirongide liiklus, milliseid ronge võiks trassile oodata ja kui tihe sel lõigul liiklus võiks olla?
Praegu Elronil reisirongiliiklust sellele lõigule plaanis panna pole, sest puudub omaniku ehk riigi poolt vastav tellimus. Kindlasti eeldab sellise liini käivitamine riigipoolset ehk regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt tulevat tellimust.

Kui rääkida üldisemalt, siis Valga-Võru-Koidula vahel me ei näe pidevat reisijavoogu, mis võiks tuua rongid täis. Võru-Valga reisirongiliikluse huvi on eelkõige olnud kohalikel omavalitsustel, kes on näinud sellel potentsiaali linnade vahel asuvate asulate koolilaste ja tööle-koju reisijate veoks. Linnast linna reisijaid oleks suure tõenäosusega sellel liinil minimaalselt.

Kui sellist liini teoreetilises plaanis mõelda, siis eeltoodud põhjustel võiks liini teenindada mõni väiksem, aeglasem ja ökonoomsem railcar (mootorvagun – toim) vms tüüpi kohalik veerem. Sellega saaks reisijatele pakkuda sõidugraafikut, millega oleks võimalik ka reisijad rongi tuua. Sellise veeremi käitamine oleks ka odavam. See kõik eeldab aga detailsemat analüüsi, mille aluseks peaksid olema liikuvusanalüüsid ja projektsioonid. Hetkel midagi sellist meie käsutuses ei ole. Kindlasti poleks liinile mõistlik tuua olemasolevat veeremit: Stadler FLIRT ronge.

Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis on varem meediale öelnud, et Elron näeks potentsiaali Võru ja Põlva vahelise raudteeühenduse loomisel. Praegustes oludes tähendaks see, et liiklus peaks käima vist ilmsesti Piusa kaudu. See tooks liiklejatele (kahe linna vahe maanteed mööda on 25 km) kaasa päris suure ringi – kas tõesti oleks selline ühendus otstarbekas?
Mõeldud oli ikkagi lahendust, kus Põlva ja Võru vahel oleks eraldi uus raudtee. Väga pikka ringi pole inimesed täna valmis enam sõitma. Kõik hindavad aega. Igapäevane transpordikasutus ei saa olla seiklus.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/11/2023 08:41:41