Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

JÜVA SULLÕV ehk Kuidas hõkk arvutisse ja arvutist välja saab

Üükakk Jüvä Sullõv. Miks just üükakk, tuleb tema enda käest järgmisel kohtumisel kindlasti küsida. Foto: erakogu

Võiks ju arvata, et kui sellel pildil olev mees astub sisse Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi uksest, siis on tema nimi Sulev Iva, ja oma teisele töökohale Võro instituuti tulles on tema nimi Jüvä Sullõv. Aga ei ole nii. Jüvä Sullõv ajab mitmel rindel ikka ühte ja sama võru keele asja. Seega on just tema see, kelle käest selgust saada, kas õige võrukene magab öösiti kotun või kotoh ja kuidas panna kirja hõkki. Niisamuti on Sulev kõige õigem inimene seletama, miks on vaja arvutile võru keelt õpetada. Jüva Sullõv teab, mäletab ja räägib.

Kõnelemisest ja kirjutamisest
Sulev, kelle emakeel on pärit Haanja kandist Puspuri külast, teab hästi, kui varjundirikas võru keel tegelikult on. Niikaua, kui seda keelt kõneldakse, ei ole üksteisest arusaamisega ju mingeid muresid. Karula inimesed puhkavad kotun ja Vastseliina omad kotoh, Haani omad hoopiski kotohn, aga kõik saavad üksteisest aru. Häda läks natuke suuremaks siis, kui hakati kokku panema sõnaraamatut.

„Kiräkiil om alati kompromiss,“ seletab Sulev. „Ku mi sõnaraamadut teimi, sis saimi arvo, et kõiki variantse ei jõvva mi ilmahki vällä märki. Võtimi sis õdagupoolidsest keelest tolle seehkäänüsse (seesütleva käände) n-lõpu ja hummogupoolidselt Võromaalt tagasilbi o, ja vällä tull keskmäne variants koton.“ Keeleoskaja jaoks ei tundu see väga võõras, aga keskmise kunstmudsu jaoks tuleb asi lihtsaks ja selgeks teha. Sest keelel, mida arvuti ei tunne, pole tänases maailmas pikka pidu.

„Kõik elo käü täämbädsel aol puutrin. Ku puutri tulliva, sis arvadi, et tuu värk piätki inglüse keelen käümä. A peräkõrd tull vällä, et saa õks eesti keelen kah puutriga toimõnda. Inemise õks jo kõnõlõsõ mändsengi keelen, a puutrivärki om täämbädsel aol väegä pallo. Ku puutriga tule suhelda mändsengi tõsõn keelen ku tuu, midä sa kõnõlõt, sis om asi kuri. Kas sis võro kiil piät tuuperäst är kaoma, et puutri mi keelest arvo ei saa? Tuu olessi külh väegä halvaste,“ räägib mees.

Ja nii panebki Jüvä Sullõv muudkui auru juurde, et võrukeelset keeletehnoloogiat edasi arendada. „Elleri Kalle oll tuu miis, kiä tahtse võõrit sõnno kah ummamuudu vällä üteldä. Timä ütel teknologia, ma ole timä päält tolle üle võtnu,“ selgitab Sulev eesti keelest erinevat hääldust ja kirjapilti.

Kõigepealt tuli välja mõelda, kuidas võru keelt üldse kirja panna, ja siis õpetada arvuti seda ilusasti tegema. Lühidalt öeldes on keerulisi kohti kaks: kurikuulus hõkk ja pehmed häälikud, mida võru keeles on tunduvalt rohkem kui eesti keeles. Kuidas neid kirjutada? Ei saa salata, vahepeal oli ka niisugune periood, mil kirjapilt võttis silme eest kirjuks. Vahest siis sellest ajast ongi pärit arvamine, et võru keeles lugemine ja kirjutamine on raske.

Välja töötati niihästi võrukeelsed kirjakujud kui klaviatuur ehk sõrmlaud, mis tegi võru keeles kirjutamise lihtsamaks, aga silme ees oli ikka kirju. Tuli välja, et ainsa õige kirjaviisi tagaajamise asemel on mõistlik keelekasutajat usaldada ja talle pakkuda võimalusi, mitte reegleid. „Pallo väiksit kiili om umal aol surnus vaieldu, ku om otsitu määnestki ütte õiget sõnna vai kiräviisi. Meil nii halvaste es lää,“ on Jüvä Sullõv rahul. „Ei saa tetä niisäänest otsust, et panemi kõik sõnastu ja opiraamadu näütüses Mõnistõ kiilde ja ütlemi sis, et tuu om võro kiil. Võromaa om perädü suur maa, ja sis es tundnu tõsõ võrokõsõ tuud kiilt är. Nuu kompromissi tule kunagi är tetä, siis jääs tuu kaklemine är.“

Sedasorti selgitust ja julgustust jagab Sulev ilmavõrgus peaaegu iga päev (vt kuvatõmmist). „Ku raamatit tetä, sis luge tuu pallo, ku illos kiräpilt om, a egäpäivädsen pruukmisen tuu nii tähtsä ei ole. Pane ütskõik määne ülakoma vai är panku midägi, inemine saa õks arvo,“ leiab ta.

Sõnastu ilmavõrgus
Esimene eesti-võru sõnaraamat ilmus paberil 1990 ja sisaldas 1000 sõna. 2004. aastaks sai internetti üles esialgne sõnaraamatu variant, mis nüüdseks on välja arendatud selliseks sõnastuks, kus saab otsinguid teha mõlemat pidi. Aga sõnaraamat tunneb ainult sõnu. Mis siis, kui tänane keelekasutaja tahaks, et arvuti talle terveid lauseid tõlgiks? Ega siin muud üle jäänud, kui kutsuda keele- ja arvutiteadlaste kampa ka neuroteadlased. Üheskoos panustati niisuguse tõlkeroboti loomisse, mis saab hakkama nii pikema teksti kui võru keelega. Mis neurotolge.ee kõhus päriselt toimub ja mismoodi see inimese närvivõrku jäljendab, ei tea Sulev ise kah – tema asi on olla võru keele asjatundja.

Tegelikult ei olegi praegu enam väga vahet, kas kasutada neurotõlget või vana tuttavat synaq.org aadressi. Nüüd küsib sõnaraamat ise neurotõlkelt nõu ja saab hakkama ka lausete tõlkimisega. Katsugu keegi veel öelda, et ei oska võru keeles kirjutada!

Neid inimesi, kes võru keeles kirjutavad, tuleb tasahilju juurde, aga samal ajal on seesama võrgusõnastu ka rääkima õppinud. Soovi korral saab arvutis või telefonis kuulata, kuidas üks või teine sõna eri keelealadel kõlab. Osa sõnu on tõepoolest ükshaaval salvestatud, teise osa loeb ette kõnesüntesaator, mis muuseas saab hakkama ka pikema jutu ettelugemisega. Võrukeelne kõnesüntesaator võimaldab isegi valida, kas loeb jutu ette tüdruku või mehe häälega. Mehe hääl, nagu arvata võibki, on Jüvä Sullõvi oma. Nii et kui prillid kadunud või tahad autos võrukeelset teksti kuulata, siis seegi on võimalik. Ei saa enam pugeda ka selle taha, et võru keelt kuskil ei kuule.

Arvuti aitab harjutada ka. „Hää külh, puutri tõlk jutu võro kiilde ja luge tolle ette kah, a ku tahat kiilt oppi, sis olessi vaia määnestki kotust, koh harjota. Meil niisäänest kotust es ole, a sis kaimi, et Norra saamel om niisääne harjotamise kotus tävveste olemah,“ jätkab Sulev keeletehnoloogia võimaluste avamist. „Saimi sis võtta saame keeleoppuse platvormi oahpa.no/voro/ ja tetä tolle iinkujo pääle võro keele opmise võimaluse. Ku kirotat otsinguhe „Opi võro kiilt“, sis saatki esisaisvalt harjotuisi tetä. Tuu oll meil üts ütine projekt Tromso ülikuuliga,“ lisab Sulev.

„Peris harilik keeletiidläne“
Nii Sulev enda kohta ütlebki, aga eriti veenvalt see ei kõla. Vaatame lähemalt. Sulevi doktoritöö „Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem“ pälvis 2007. aasta keeleteo rahvaauhinna. Ta on kirjutanud võrukeelset proosat, luulet ja lastekirjandust, koostanud lugematul hulgal võru keele õppematerjale. Teaduspublikatsioone ja ettekandeid on tema kontol umbes 70, ehkki see kipub tõestama Sulevi endale antud hinnangut, et ta on ikka päris harilik keeleteadlane.

Aga üpris haruldane on niisugune keeleteadlane, kes järjekindlalt ka keelt õpetab, uuritavat keelt sihipäraselt kasutab ja peab üleval ühismeediat. Võrukeelsete meemide ja võru keele grupid annavad vähemalt kord päevas põhjuse muhedalt muiata, aga head keelenõu saab sealt ka. Nii et teaduse ja võru keele tutvustaja roll on kah kindlalt täidetud. „Keeleteknologiaga ma naksi tegelemä tuuperäst, et es ole kedägi tõist. Ku es olnu näid tõisi asjatundjit, sis ma es tennü midägi är,“ ütleb tavaline teadur ehk tiidrü selgituseks sellele, miks tema käsi on mängus niihästi võrgusõnaraamatu, tõlkeroboti, sünteeskõne kui õppematerjalide loomisel.

Kogu see töö ei ole kindlasti kogemata tehtud, vaid ühe ja sama sihiga: tuua võru keel igapäevaellu tagasi. „Tuud ma tahassi külh takast avita ja tsuski. Ja ku tuu jaos om vaia tuud keeleteknologiat, sis ma tegele tollega.“

Küsimus „Kas õpetame tehisintellektile kah võru keele selgeks?“ päästab Sulevi keelepaelad aga hoopis lahti ja ta jagab lahkelt oma kogemusi: „Kunstmudsu mõist võro kiilt joba peris häste. Ku sa küsüt tä käest midägi võro keeli, sis ta saa tollest arvo pia niisama häste ku eesti keelest. A tuu asi om külh, et ku sa käset tal võro keeli vastata, sis ta nakkas vasta punnma, vastas eesti vai inglüse keeli. Ku sa hää mitu kõrda käset, sis ta ütles, et hää külh, ta pruuv, a tuu võro kiil, mis sis tule, om vigane.“

Väikeste keeltega läheb kunstmudsul veel aega. Aga mitte palju. „Suure korporatsiooni rehkendäse õnnõ suuri kiiliga. Noide pääle lootma jäiä ei saa, piät esi kah midägi är tegemä.“

Viimaks paneb Sulev aga südamele, et ega kunstmudsu peale ei saa kah lootma jääda. Sellel pole väikeste keelte säilimisest sooja ega külma. „Õks inemiisil tule kõnelda silmäst silmä ja ummile latsile tule kõnelda,“ märgib ta.

Jäi mõni asi seegi kord lahti rääkimata, näiteks see pehmete häälikute teema. Las jääbki. Paneme endiselt kirja pudel, mantel, kotlet ja pannukas ja hääldab siis virulane, nagu oskab, ja võrulane, nagu oskab. Nii tore teema väikeseks sügisõhtuseks vaidluseks.

Tävvenduses:
* Võru keele nädal on tänavu 6.‒12. novembril. Vaata kava leheküljelt www.wi.ee.
* Proovi võru keele sünteesheli wi.ee/voro-kiil/voro-keele-sunteeshelu
* Kirjuta aadressireale „opiq võro kiilt“ ja vaata, mis juhtub.
* Kasuta neurotolge.ee või synaq.org.
* Vaata, mida sisaldab helüait.ee.

 

Autor: UGURI KADRI
Viimati muudetud: 02/11/2023 09:02:43

Lisa kommentaar