Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Opositsioon tõmbas kallinenud vallamaja ehitusele avakatsel tähelepanelikkusega pidurit

Selline peaks eskiisi kohaselt välja nägema tulevane Põlva vallamaja. Eskiis: Kolm Koma Arhitektid

Põlva vallavolikogus jäi läinud nädalal esimesel katsel vastu võtmata valla arengukava ja eelarvestrateegia, mis sisaldab muu hulgas haldushoone ehitust – vallamaja hind on aastatega kahekordistunud ning mullusega võrreldes on märgatavalt kasvanud omaosalus. Vallale olulise dokumendi kinnitamine lükkus vähemalt nädala võrra edasi tänu opositsiooni tähelepanelikkusele.

Põlva vallavolikogu liige Ahti Bleive (opositsiooniline Eesti 200 fraktsioon) teatas sotsiaalmeedias, et valla arengukava ja eelarvestrateegia jäid 19. oktoobri volikogu istungil vastu võtmata, kuigi seadus nõuab seda olulist sammu juba 15. oktoobriks.

Bleive teatel tutvustati vastavat eelnõu ja toimus ka arutelu. Peale hääletamist teatas volikogu esimees Georg Pelisaar, et dokumendid on kinnitatud, aga nii lihtsalt võimukoalitsioon ei pääsenud. Bleive fraktsioonikaaslane Anti Rüütli juhtis tähelepanu sellele, et selliste dokumentide kinnitamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Sellele järgnes mõningane segadus, vaheaeg, arutelu vallasekretäriga ja tõdemus, et tõesti jäävad need dokumendid hetkel kinnitamata. Vastuvõtmise poolt oli 27-liikmelises volikogus 11 volinikku ja vastu üheksa. Seega koosseisu häälteenamust ei olnud saavutatud.

„Põhjuseks, miks eelarvestrateegia ja arengukava teemal praktiliselt igal aastal volikogus piike murtakse, on eelkõige valla uue administratiivhoone ehituse plaan, mis on juba üle kuue aasta üleval olnud. Ka sel korral on eelarvestrateegias administratiivhoone ikka kirjas eelarvega 2024. aastaks,” kirjeldas Ahti Bleive.

„Eelmisel aastal kinnitati eelarvestrateegiasse administratiivhoone reale 1,7 miljonit eurot toetuse eelarvena ja 1,7 miljonit omaosalusena (valla eelarvest) ehk siis 50% ja 50%. Nüüd on eelarvestrateegias märgitud toetussummaks 1,275 miljonit eurot ja valla osalus üle kahe miljoni euro. Vastavalt siis 38% ja 62%. Kokkuvõttes siis valla ehk maksumaksja taskust broneeritav summa on taaskord kasvanud,” jätkas volikogu opositsiooni saadik.

LõunaLeht meenutab: vaidlus Põlvasse uue vallamaja ehitamise vajalikkuse üle kestab juba 2017. aasta valimistest ning näiteks 2019. aastal hinnati hoone maksumuseks 1,5‒1,6 miljonit eurot. Raha selle ehituseks pidi võetama nii ühinemislepingust saadust kui ka laenudest. Praegu hinnatakse hoone ehitamise maksumuseks 3,35 miljonit eurot ehk enam kui kaks korda rohkem kui neli aastat tagasi. Opositsioon hindas juba 2020. aastal hoone ehitusmaksumuseks 2,5 miljonit eurot.

„Eelnõu tutvustamisele järgnenud diskussiooni käigus käis läbi väga palju „olekseid“. Nii vallavolikogu esimees kui majanduskomisjoni esimees (Leander Konks – toim) rääkisid pikalt, et kui OLEKS kuus aastat tagasi ehitanud, OLEKS saanud odavamalt ja OLEKS võinud otsustavam jms olla,” kirjeldas Ahti Bleive.

„Aga kumbki ei puudutanud teemat, et kas ikka tegelikult on üldse olemas vajadus selle uue vallamaja järele,” jäi opositsiooni esindaja retooriliselt omade seisukoha juurde.

Koalitsioon on uue vallamaja ehitust korduvalt põhjendanud sellega, et vallavalitsus toimetab kolmes hoones Põlvas ja Mammastes ning mõistlik oleks tuua ametnikud ühte kohta kokku.

Põlva volikogu erakorraline istung arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu kinnitamiseks toimub homme veebi kaudu. Opositsiooni hinnangul on koalitsiooni esindajad sellel istungil arvukamalt esindatud ning kirjeldatud dokument võetakse ametlikult vastu.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/10/2023 08:29:14

Lisa kommentaar