Suur osa Kagu-Eesti riigikogulaste kuluhüvitistest kulub autode tankimisele. Foto: LLi arhiiv

Aprillis ametisse astunud riigikogu liikmed teavad väga hästi, et neile lubatud kuluhüvitised võivad rahva seas paksu verd tekitada – eriti kui nende eest luksusautosid liisitakse või näiteks koju majoneesi ostetakse. Suurem osa 11. valimisringkonna saadikutest on kuluhüvitise kasutamisel hoidnud siiski mõõdukat joont. Selle võimaluse kaotamisel jääks kaugema kandi rahvaga suhtlemist vähemaks, leiab vähemalt üks neist.

Riigikogu liikmetele makstakse tänavuse seisuga 5407 euro suurust kuupalka, lisaks on neil võimalik taotleda palgast kuni 30% ulatuses hüvitist mitmesuguste kulude katteks. Nii võib parlamendisaadik esitada riigikogu kantseleile iga kuu kuni 1622 euro väärtuses kulutšekke. Kuluhüvitise eest saab kuni 450 euro eest autot liisida, väljaspool Tallinna ümbrust elavad saadikud saavad maksimaalselt 20% (kuni 1081 eurot) jagu lasta hüvitada eluasemekulusid.

Ligi pool aastat ametis olnud riigikogu liige võiks seega olla tänaseks saanud kuluhüvitist umbes 10 000 euro eest – arvestust peetakse jooksvalt ja need numbrid muutuvad pidevalt. Mõned saadikud on selle summa jagu kulutusi ka teinud: keskerakondlane Aleksandr Tšaplõgin oli nädalataguse seisuga taotlenud kuluhüvitist 10 042 ja EKRE käilakuju Martin Helme 10 014 eurot. Kuluhüvitiste „edetabeli” viiendalt kohalt leiame Helme kagueestlasest kamraadi Rain Epleri, kel on tööga seotud kulusid deklareeritud 9201 euro eest.

25 aktiivsema kuluhüvitise kasutaja seast leiame veel ühe meie kandi ekrelase: Ants Frosch on aprillist septembrini esitanud kulutšekke 8343 euro eest. Usinaim töökulude hüvitamise taotleja ongi EKRE fraktsioon: keskmiselt on igaüks neist pannud kirja 6532 eurot, keskmine eestikahesajalane aga vaid 2275 eurot.

Üleriigiline meediaväljaanne pealkirjastas oma loo „Riigikogu liikmed kasutavad kuluhüvitisi, nagu homset poleks”, aga lihtne matemaatika näitab, et mitte tingimata. Kõige enam võiks kevadest saati olla kuluhüvitistele kulunud miljoni euro jagu maksumaksja raha, tegelikult on see summa pea poole väiksem: umbes 520 000 eurot.

Riigikogulaste suurim kuluartikkel on transport: ligi 276 000 eurot hüvitisraha on kulunud just ringisõitmisele ning vaid kolm saadikut pole selleks maksumaksja raha kasutanud. Kõige suuremad bürookulud on Kagu-Eestist valitud reformierakondlasel Eerik-Niiles Krossil – ligi 3900 eurot. Kokku on Kross lasknud hüvitada 5621 eurot.

Valija pärib aru
LõunaLeht kui Kagu-Eesti piirkonna valijate esindaja uuris selle kandi riigikogulastelt, kuidas nad on kuluhüvitist kasutanud ja mida arvavad võimalusest see sageli pahameelt tekitav hüve üldse ära kaotada.

Liina Kersna (RE) poole aasta kuluhüvitiste summa on ligi 6581 eurot, sellest lõviosa ehk 5001 eurot on sõidukulud, 802 eurot aga real „esindus- ja vastuvõtukulud”.

„Suur osa minu kuluhüvitistest on seotud transpordikuludega, kuna valimispiirkond on kaugel,” vastas Kersna kärmelt LõunaLehe päringule. „Aga on läinud ka kingitusteks asutustele, mida olen riigikogu liikmena külastanud. Novembri alguses tulevad riigikogusse nii Valga gümnaasiumi kui ka Antsla gümnaasiumi õpilased. Osa nende transpordikuludest katan samuti oma kuluhüvitisest. Nii nagu olen seda kõikidel aastatel riigikogus teinud.”

„Kui kuluhüvitised päriselt kaoksid, siis jääks kindlasti just kaugemate piirkondadega suhtlemist valimistevahelisel ajal vähemaks, mis oleks kurb,” leidis riigikogulane.

LõunaLeht küsis riigikogulastelt muu hulgas sedagi, kuivõrd on nad kuluhüvitist kasutanud näiteks kohtumisteks valijatega ehk kas mõned siinsed kodanikud on saanud selle raha eest tassi kohvi ja tüki kooki.

„Riigikogu liikme kuluhüvitised on mõeldud ainult tema tööga seotud kulude katmiseks,” teatas Igor Taro (Eesti 200). „Tulenevalt valimispiirkonna asukohast olen kasutanud neid peamiselt töösõitudeks – kütusekulu. Esindus- ja vastuvõtukulus moodustavad suurema osa riigikogu liikme kõnetundide teatised – ajalehekuulutuste arved. Kohvi ja kooki pole laiadele rahvahulkadele pakkunud. Ühe korra olen kutsunud Setomaa toetusrühmaga visiidil olles töölõunale Setomaa valla juhid ja ühe korra Saksamaa suursaadiku, kes külastas Setomaad.”

Igor Taro on kuluhüvitist kasutanud 2737 euro jagu, sellest 1658 eurot on läinud sõidukulude katteks ning 803 esindus- ja vastuvõtukuludeks.

Taro on üks rahvasaadikutest, kes maksumaksja kulul endale uut sõiduautot ei liisi, vaid kasutab oma ettevõtte autot, mis on ammu välja ostetud. Tema arvates pole süsteem, mis seda võimaldab, kurjast.

„Praegune kuluhüvitiste süsteem oma aruandlusega on õiglasem ja läbipaistvam, kui lihtsalt kõigile palgalisa väljamaksmine töökulude katteks,” leidis esimest koosseisu riigikogus töötav Taro. „Paljud saadikud ei kasuta praegu kogu limiiti ja käituvad küllaltki kokkuhoidlikult, mis tähendab, et probleem pole mitte süsteemis, vaid inimeste väärtushinnangutes ja moraalis. See on üks väheseid selgeid indikaatoreid, mis näitab saadikute reaalset käitumismustrit, võrreldes sellega, mis juttu valimiste eel aetakse. Kui ikka üritatakse kuluhüvitistega tasuda erakonna või isiklikke arveid, siis on ju selge, et ka riigijuhtimises pole inimeselt korrektset suhtumist loota.”

Reformikad ei jäta kohtujaid tühja kõhuga
Mait Klaassen (RE) toob erinevalt teistest saadikutest välja konkreetsed kuluhüvitiste numbrid. Tema arvutused erinevad siiski riigikogu kantselei andmetest. Klaassen on oma andmetel kuluhüvitist taotlenud 1032 euro ringis, mis on umbes 16% lubatust ja millest põhiline on sõidukulu – 511 eurot. Kantselei andmetel on Klaasseni kuluhüvitiste real oktoobri teise nädala seisuga 3215 eurot, sellest on sõidule kulunud 1975 eurot. Esindus- ja vastuvõtukuludeks arvestab kantselei Klaasseni puhul 582, aga mees ise hoopis 109 eurot. Nii ühe kui teise arvestuse järgi võib Mait Klaasseni kulutusi siiski mõõdukaks pidada.

„Autot ei liisi põhimõtteliselt ja kasutan kümne aasta vanust Passat-alltracki,” lisas Järvere mees. „Kuluhüvitised võiksid täiesti vabalt olla palga osa, mis hoiaks ära kummalised kulutused. Kohtumistel oma valijatega pean loomulikuks, et pakun teed, kohvi ja ka veidi näksimist kõrvale.”

Andrus Seeme (RE) hindab, et tema kuluhüvitised on olnud umbes 60% lubatust. Ametliku andmekogu järgi on tal kulunud 6052 eurot, sellest 4167 sõidule ning 1678 esindus- ja vastuvõtukulude katmiseks.

„Peamised kuluallikad on olnud seotud transpordiga: kulu kütusele ja kasutusrendi osaline makse,” andis Põlvamaa mees aru. „Valijatega kohtumistel on vahel olnud ka kulusid. Viimane valijatega kohtumise kulu oli seotud Kanepi gümnaasiumi riigikogu-külastusega, kus lapsed ja õpetajad said lõunase kehakinnituse ja mõned meened. Kuluhüvitise-teemalised arutelud on käimas ja kas need sellisel kujul jäävad, seda ei oska praegu öelda.”

Anti Haugas (RE) hindas, et keskmiselt on tal hüvitatavaid kulusid olnud kuus 1000 eurot: sellest 450 eurot auto kasutusrendile ja ligi 400 eurot kütusele; ligi 50 eurot on telefoniarved, mis sisaldavad ka parkimiskulu. Ametlike andmete kohaselt on Haugase ligi poole aasta kuluhüvitiste real 6567 eurot, sellest 5097 eurot sõidukulud ning 1094 eurot esindus- ja vastuvõtukulud.

„Sõidan Võru ja Tallinna vahet keskmiselt kaks korda nädalas. Olen otsustanud endale Tallinnas korterit riigikogu vahendite eest mitte üürida. Kasutame elukaaslasega juba varasemalt soetatud eluruumi. Kui sõidaksin Võru ja Tallinna vahet vähem, kaoks vajalik pide oma kodukohaga,” andis ta valijatele aru.

Haugas ütles, et on lisaks hüvitanud ühe Võrumaa inimeste riigikogu-külastuse ning novembrisse on planeeritud samuti kaks Võrumaa koolide riigikogus käiku. Paaril korral on mees enda sõnul võõrustajana hüvitanud ka kohvilauakulud.

Ta arvas, et kuluhüvitiste maksimumis on kärperuumi. „Arvan, et on võimalik tööülesandeid täita ka näiteks 1000-eurose kuluga. See tähendaks kuluhüvitiste kärbet ühe kolmandiku ulatuses,” leidis ta. „Kaugemate piirkondade saadikutel, nagu ka minul, on transpordile kuluvad summad proportsionaalselt kõrgemad kui pealinna lähiümbrusest valitud saadikutel. Probleemi näen vähendamise korral neil saadikutel, kelle töö sisaldab välisvisiite, näiteks väliskomisjoni liikmetel. Sel puhul oleks vaja leida lähetuskuludele alternatiivne katteallikas.”

Maido Ruusmann (RE) Valgamaalt hindas ise, et on kuluhüvitist kasutanud küllaltki tagasihoidlikult, seni pisut vähem kui pool maksimaalsest määrast.

„Kuna olen valitud riigikokku Kagu-Eestist, siis on suurem osa kuludest läinud transpordile nii Tallinna ja kodukoha vahel kui ka Tallinnas sees ja ka üle Eesti kohtumistele. Tasunud olen osaliselt sõiduki üürikulusid, ostnud kütust, maksnud bussi-, rongi-, takso- ja ka rattarendiarveid Tallinnas liikumiseks. Külalisi olen Toompeal võõrustanud korra, kui töisel arutelul minu ja minister Madis Kallasega käis Valgamaa arenduskeskuse ja omavalitsusjuhtide delegatsioon. Kooki siis ei pakutud, küll aga kohvi,” võttis ta kulud kokku.

Ruusmanni kuluhüvitiste real on 4358 eurot, sellest 3497 eurot sõit ning 861 eurot esindus- ja vastuvõtukulud. Ta leidis, et kuluhüvitise kaotamine oleks löök kaugema kandi rahvale. „Kuigi mõned saadikud on kuluhüvitisi kuritarvitanud, mis loob halva fooni kogu sellele temaatikale, on eriti kaugemalt piirkondadest valitud saadikutele tööga seotud kulude hüvitamine põhjendatud,” lausus ta. „Kulud transpordile, arutelud piirkonna huvigruppidega ja visiidid on päris suured kuluallikad. Näiteks ühe bussitäie kooliõpilaste Toompeale kõrgeima otsustusorganiga tutvuma lähetamine maksab enam kui tuhat eurot. Samas on see teadlikkuse kasvatamisel oluline.”

„Samas, kui kuluhüvitised kaoksid, poleks see maailmalõpp ja protestima ei hakkaks. Muidugi saaksid sel juhul kõige rohkem pihta just nn kaugemalt nurga saadikud, kuna nende tööga seotud kulud on palju suuremad kui paikselt Toompeal lähemal elavatel saadikutel,” lisas Ruusmann. „Samuti on hulgal saadikutel kohustusi välismaaga suhtlemiseks, mille kulud ka praegu tihti kuluhüvitisest kaetakse: lennupiletid, majutus jne. Sel juhul tekiks omaette probleem sealt. Ehk siis jah, ei hakkaks süsteemi muutma, ei usu, et väga õiglasemaks saab. Pigem peaks paranema kasutuskultuur teatud saadikutel.”

Sotside esindaja pakub välja riigikogulase sõidupäeviku
Anti Allas (SDE) on lasknud hüvitada 3727 eurot, sellest 1340 eurot on sõidukulud ning 2071 eurot esindus- ja vastuvõtukulud.

Allas sõnas, et on vahendeid kasutanud mõõdukalt ja eesmärgikohaselt. Võimalikust senise perioodi peale ette nähtud summast on tema sõnul käiku läinud alla poole.

„Auto liisimiseks kuluhüvitist seni kasutanud pole ja auto osas olen lasknud hüvitada vaid riigikogu liikme tööga seotud kütusekulu,” sõnas ta. „On ka igakuised sidekulud. Lisaks siis esindus- ja vastuvõtukulud. Olen näiteks piirkonna olulistel ettevõtmistel osalenud ja aidanud katta tegijate tunnustuslauda ning katnud riigikogus külas käinud laste lõunasöögikulud. Samuti olen teinud valijatega kohtumisi, kus arutelu kõrval on olnud kerge eine- või kohvilaud.”

Ta lisas, et nii ta ise kui ka tema koduerakond on avatud aruteluks seoses kuluhüvitiste kasutamise korra muutmisega.

„Isiklikult olen avaldanud arvamust, et sõidukompensatsiooni võiks maksta vastavalt läbitud tööalasele kilometraažile ja hüvitamine toimuks sõidupäeviku alusel,” märkis ta. „Ka mulle valmistavad piinlikkust mõne üksiku kolleegi hiigelpaagid jne. Need piinlikud näited tõmbavad kahjuks halba varju kõigile saadikutele ja mõjuvad halvasti riigikogu mainele tervikuna. Kui peaks sündima kuluhüvitiste kaotamise otsus, siis võtan seda rahulikult. Samas ei näe ma väga suurt probleemi kuluhüvitise mõistlikus ja sihipärases kasutamises. Tegu on siiski kuludega, mis reaalselt kaasnevad parlamendiliikme tööga. Kaugematest Eesti nurkadest valitud saadikutel on need kulud suuremad.”

Sõidud ja vastuvõtud
Rain Epleril (EKRE) on, nagu ülal juba öeldud, tööga seotud kulusid deklareeritud 9201 euro eest: 5798 eurot on sõidukulud ja 751 eurot bürookulud, 111 eurot on läinud uuringutele ja ekspertiisidele ning 1974 eurot esinduskuludeks.

Rain Epler ütles, et tema peamine kuluallikas on olnud transport: sellele on läinud pisut rohkem kui 60% hüvitisest. Lisaks on ta hüvitisraha kasutanud esindus- ja vastuvõtukulude ning muude tööga seotud kulude katteks, näiteks uuringute tellimine, rahvusvahelistele ajakirjandus- ja uuringuväljaannetele ligipääsude hankimine.

„Tõepoolest on ka Kagu-Eesti kodanikud saanud sellest allikast tassi kohvi ja tüki kooki,” märkis ta ning lisas, et kasutab kuluhüvitist ka auto rentimiseks.

Kuluhüvitiste kaotamise kohta leidis rahvasaadik, et praegune süsteem on mõistlik. „Saadikutele on lisaks töötasule ette nähtud selgelt piiritletud summa, mida saab kasutada tööga seotud kulude katmiseks ning kulutused on ajakirjanduse ja kodanike poolt kontrollitavad,” sõnas ta. „Kui kuluhüvitised lihtsalt kaotada, siis kindlasti halveneb rahvasaadikute töö kvaliteet, kuna vähenevad näiteks võimalused tööks vajalike uuringute, analüüside ja muude toetavate teenuste tellimiseks ja tööga seotud sõitude ja kohtumiste korraldamiseks. Kõiki neid kulusid saab teha ja tehaksegi ka oma palgaraha eest, aga paratamatult on nii, et kui raha jääb vähemaks, siis muutuvad ahtamaks ka võimalused erinevaid tööks vajalikkee teenuseid kasutada.”

Ta nimetas veel, et kui kaotada kuluhüvitised ning praegune aruandlus, leppides kokku mingi summa, mis saadikutele eraldatakse, siis kaob avalikkusel võimalus riigikogu liikme tegevust ja kulutusi kontrollida.

Priit Sibul (Isamaa) on kasutanud teadaolevalt kuluhüvitisena 4130 eurot, sellest 3111 eurot on läinud sõidule ning 600 eurot esindus- ja vastuvõtukuludeks.

Priit Sibul ütles riigikogu kantselei andmeid täpsustades, et tema on aprillist kuni septembri lõpuni kasutanud kuluhüvitisest 4256 eurot, sellest suurim osa on läinud kütusele, aga ka mobiilsideteenusele.

„Valijatega kohtusin kahel päeval Hauka laadal. Loomulikult olen kohtunud erinevate inimestega ning joonud nii kohvi kui ka söönud kooki, aga need kulud on olnud marginaalsed,” sõnas Sibul. „Auto liisimiseks ega kasutusrendiks ma kuluhüvitisi hetkel ei kasuta. Kogu perioodi jooksul, mil parlamendis olen olnud, on hüvitistest autorendiks läinud vaid perioodil, kui pärast avariid oma auto asemel ajutiselt autot rentisin. Samuti ei ole kasutanud Tallinnas korteri rentimiseks ette nähtud vahendeid.”

Priit Sibul sõitis 2021. aasta jõululaupäeval Sangaste kandis kehva nähtavuse tõttu ees olevale autole tagant sisse. 2012. aasta juunis jäi tema auto ette põder, loom sai surma ja auto hävis.

Sibula hinnangul on kuluhüvitised asjakohased, kui neid tööga seotud kulude katmiseks kasutatakse. „Ja see on iga parlamendisaadiku kätes ning mul on hea meel, et avalikkus läbi ajakirjanduse neil silma peal hoiab,” märkis ta.

Ester Karuse (KE) kuluhüvitise real on 5777 eurot, sellest 2135 eurot on läinud sõidule, 2028 eurot esindus- ja vastuvõtukuludeks ning 923 eurot lähetuskuludeks.

Ester Karuse ütles, et enamik tema kulutusi on seotud sõitmisega, sest ta käib iga nädal oma Valga-kodus, osaleb seal vallavolikogu istungitel ja kohtub valijatega. Viimati osales ta erakonnakaaslastega Valgas mihklilaadal.

„Väike osa kuluhüvitistest on läinud toitlustusele või ruumidele, sest ürituste raames on viisakas osalejatele suupisteid pakkuda,” leidis Karuse. „Samuti kasutasin kevadel kuluhüvitist, et võtta osa Bakuus toimunud OSCE majanduskonverentsist. Lisaks siseriiklikele teemadele pean oma töös väga oluliseks hankida ka rahvusvahelisi kogemusi ja luua uusi kontakte.”

Kuluhüvitistega seonduvast on tema sõnutsi räägitud aastaid ja arvamusi on erinevaid. „Oluline on mõista, et Kagu-Eestist valitud saadikul on palju keerulisem kodukoha inimestega kontakti hoida kui pealinnas elaval riigikogu liikmel. Et võimalused oleksid võrdsed, tuleb väljastpoolt Harjumaad valitud saadikule tagada vahendid üürida elamispind ja hüvitada kodus käimise kulud. Loomulikult tuleb hüvitisi kasutada eesmärgipõhiselt ja nende ülempiir ei tohi ületada ühiskonna taluvusläve,” märkis Ester Karuse.

Ants Froschil (EKRE) on kulusid 8343 euro eest: 5361 eurot sõidu-, 586 eurot büroo- ja 1901 eurot esinduskulud.

Eerik-Niiles Kross (RE) on lasknud hüvitada 5621 eurot: 1505 eurot on sõidukulud, 3877 eurot büroo- ja 239 eurot esinduskulud.

Kaks viimasena nimetatud saadikut ei kasutanud LõunaLehe trükkimineku ajaks võimalust oma kulusid ja seda teemat üldiselt kommenteerida.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/10/2023 08:36:56