Kärssav eelarve. Peataoleku eelarve. Nii võtsid ajalehtede juhtkirjad kokku Reformierakonna valitsuse riigieelarve.

Peaministri isiklik kriis on kasvanud üle suutmatuseks riiki juhtida.

Mitte kindlates kätes, vaid värisevates kätes riik.

Eesti tänane poliitilise juhtimise kvaliteet ei vasta objektiivselt ühiskonna vajadustele.

Eelarveläbirääkimiste ajal saatsin kirja omapoolsete ettepanekutega valitsusele.

Valitsus valis minu käsitlusele vastupidise suuna.

Rõhutasin, et rahvusliku julgeoleku kõrval peab eelarve seadma eesmärgiks Eesti majanduse kaitsmise.

Majanduse vallas ei ole asjad Eestis hästi: majandusvõimekus kiduneb, tööstus maadleb raskustega, nagu kõrged energiahinnad ja üha kasvav bürokraatia, ettevõtete tellimused vähenevad, investeeringud taristusse on puudulikud ja ehitussektor kokku tõmbumas. Inflatsioon on hinnad viinud kõrgustesse, millega inimestel on üha raskem toime tulla ning inimeste ostujõud jätkab langust.

Valitsus ei saa seda kõike ignoreerida.

Nii riigieelarve strateegia kui riigieelarve ongi juhtimisplatvorm, et pöörata majanduslangus otsustavalt kasvule. Koos riigieelarvega oleks valitsus pidanud esitama poliitikapaketi majanduskasvu toetamiseks. Seda ei ole.

Vastupidi, valitsuse poliitilised ammud on süsteemselt suunatud Eesti ettevõtluse ja majanduse ebakindluste süvendamisele, mitte maandamisele. See on olemuslik viga.

Me vajame ausat arutelu koos ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega – milline on adekvaatne hinnang uute rahvusvaheliste trendide olukorras Eesti majanduse seisule ning kas on võimalik saavutada laiapõhjaline ühiskondlik lepe majanduskasvuks ja konkurentsivõime taastamiseks. Selleks peab aga valitsus vabanema koalitsioonleppe krampidest.

Reformierakonna tänane valitsemisprogramm ei sisalda visiooni, millega majanduslangus pöörata kasvuks.

Kõik kevadel langetatud maksutõusud tuleb uuesti kriitiliselt üle vaadata ning uued kavandatud maksutõusude ideed külmutada.

Isamaa seisukoht on selge: majanduslanguse ajal makse ei tõsteta.

Lisaks majanduse koormamisele tabavad valitsuse maksutõusud valusalt Eesti inimesi.

2027. aastaks on plaanis Eesti inimeste ja ettevõtete õlule laduda lisaks juba tõstetud käibemaksule uusi maksutõuse ja koormisi üle 2 % ulatuses SKP-st.

Uus neljasaja miljoniline Reformierakonna maksuküüru maks, uus automaks 240 miljonit, limonaadimaks 25 miljonit, keskkonnatasude tõus, pensionimaks, riigilõivud, teekasutustasud, taastuvenergia tasud, trahvimäärade tõstmised – see loetelu ei lõppegi.

Kokku toob see lisaks käibemaksu ligi 300 miljonile veel ligi miljardi euro eest uusi makse, tasusid ja koormisi.

See omakorda tähendab, et lisaks tänastele maksudele kavatseb valitsus iga tööealise inimese kohta koguda üle 2000 euro uusi makse igal aastal. See tähendab 4000 eurot kaheliikmelise pere kohta. Ja ettekujutus, et neid makse maksab üldjoontes keegi teine kui tavaline Eesti tööinimene, on vale. Teisi inimesi, kellelt korjata aastas üle miljardi euro lisamaksu, Eestis lihtsalt ei ole. Need uued maksud ja maksutõusud jõuavad iga inimese taskusse, kas läbi kõrgemate hindade või läbi väiksema sissetuleku. Ning kõige valusamal juhul läbi töökoha kaotuse.

Valitsus kasutab kollektiivselt enda kaitseks retoorikat korras riigi rahandusest kui eesmärgist. See on osutunud viimaseks valeks teiste valede reas: eelarve baasseaduse tasakaalureeglite tühistamine, stabiliseerimisreservi kasutusse võtmine, võimetus teha sisulisi keskvalitsuse bürokraatia kärpeid.

Apoteoosina jätkatakse eelmiste valimiste kalleima valimislubaduse, Reformierakonna maksuküüru läbisurumist. Selle katteallikaks olevat uus maks, mille riigi alamad peavad ise välja pakkuma.

Süsteemsed valed iseloomustavad ka teisi poliitikavalikuid. Enne valimisi lubas peaministripartei ühe põhilubadusena säilitada eakate keskmise pensioni maksuvabastuse. Tegelikkuses aastast 2025 sellest loobutakse. Enne valimisi lubati õpetajatele reaalset palgatõusu suhtena keskmisesse palka. Tegelikkus: õpetaja palgamiinimumi tõus 1,7% ja lõhe suurenemine Eesti keskmise palgaga. Sellesse ritta asetuvad sammud, mida tehakse perede turvatunde halvendamiseks, nagu peretoetuste vähendamine ja laste pealt tulumaksuvaba miinimumi kaotamine.

Võtame kokku. Peaminister ja Reformierakond on läbi kukkunud. Abitus ja peataolek, mida iseloomustab näitena läbirääkimine pankadega, mis päädis pankade poolt Eesti majandusest kapitali väljavõtmisega odavama tulumaksumääraga.

Ainus, millest puudu ei ole, on laua autoritaarses stiilis riigijuhtimise ülbus. Seda iseloomustab 36 ettevõtlusorganisatsiooni appikarje ühiskonnale valitsuse stiili üle loetud päevadega kooskõlastades suruda läbi maksutõuse. Kevadel oli aeg viis päeva, nüüd alla 48 tunni.

Eesti riigi lähiaja ülesanne number üks on majanduslanguse pööramine kasvuks.

Selleks ei tohi tõsta makse ja taastada dialoog ettevõtjatega.

Energeetikas tuleb tagada Eesti ettevõtetele konkurentsivõimeline ning pikaajaliselt prognoositav elektrihind.

Eesti vajab uute investeeringute programmi koos Euroopa liidu eelarvevahendite kiirema rakendamisega. Võrreldes kevadprognoosiga on suvine prognoos korrigeerinud oluliselt alla ka valitsuse suutlikkust kasutada ELi vahendeid lähiaastail. Pean mõistlikuks ka Euroopa liidu vahendite ümberdisainimist majanduse konkurentsivõime huvides.

Ettevõtlus vajab vähem regulatsioone ja bürokraatiat.

Eestil on ees rasked ajad. Meil on hakkkamasaamiseks on vaja ratsionaalset juhtimist, et vähendada ebakindlust. Ühiskond on väsinud valitsuse poliitika ettemääramatusest, eneseõigustamisest ja selja pööramisest lubatule.

Kahjuks peegeldab just seda tänane riigieelarve seaduse eelnõu.

 

Autor: URMAS REINSALU, Isamaa esimees
Viimati muudetud: 12/10/2023 08:56:41