Läinud nädalal ilmus Õhtulehes (seda tsiteeris ka LõunaLeht – toim) artikkel, milles süüdistati Rõuge vallavalitsust kaitseministeeriumi eraldatud iga-aastase toetusega valla eelarveaukude lappimises. Tegu on valega: seni kasutamata toetuse osa pole küll talletatud eraldi pangakontole, kuid ollakse valmis investeerima sihtotstarbeliselt, kui volikogu kinnitab selleks laekuvad ettepanekud valla eelarves või tuleb asjakohaseid algatusi kogukondade poolt.

Taustaks: Rõuge vald ja teised harjutusväljade mõjupiirkonnas asunud vallad sõlmisid 2019. aastal kaitseministeeriumiga heade kavatsuste kokkuleppe, milles lepiti kokku kümnes koostööpunktis. Neist ühes punktis on toodud, et ministeerium toetab omavalitsusi järgneval viiel aastal sihtotstarbelise tegevustoetusega. Koostöökokkuleppe järel igal aastal sõlmitud toetuse kasutamise lepingus on omakorda kokku lepitud, et Rõuge valla 32 597,42 euro suurust tegevustoetust kasutatakse Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. Seejuures leevendamise tegevused ja mõjupiirkonna ulatuse määratleb vald ning toetus pole mõeldud riigikaitselisest tegevusest tingitud otsese kahju ja sellest tulenevate nõuete hüvitamiseks füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Kuna vallal pole kohustust sihtotstarbelist toetust jooksval eelarveaastal ära kasutada, on vallavalitsus toetusrahaga seni toimetanud pigem alalhoidlikult: kasutatud on ligikaudu 45 000 eurot Nursi külakeskuse küttesüsteemi ja ühisruumide remondiks ning Nursi magasiaida katuse renoveerimiseks. Enam kui 85 000 euro suurust jääki ei hoita valla pangakontol eraldi, kuid selle sihtotstarbelist kasutamist planeeritakse iga aasta eelarvet koostades vastavalt valla eelarvestrateegiale ja arengukavale ning kogukonna poolt tulevale initsiatiivile.

Kui suur on harjutusvälja mõjuala?

Rõuge vallavanem Britt Vahter: „Tegevustoetuse lepingus on mõjuala määratlemine jäetud valla otsustada. Senised toetusrahaga tehtud investeeringud oleme suunanud Nursi külla, kuna seal on praeguse harjutusvälja lähima kogukonna kese: suhteliselt tihedam asustus, külakeskuse hoone koos lasteaiarühma, raamatukogu, noortekeskuse ja avalikult kasutatavate ruumidega ning külaplats, avalik supluskoht ja võrkpalliplats.”

Vallavanem nendib ka, et kindlasti oleks võimalik seda toetust kasutada teisiti ning palju suuremal alal valla territooriumil, sest tegelikkuses on harjutusala alla jääv territoorium elanikkonna ja ettevõtluse jaoks kasutusest väljas ning uusi elanikke harjutusala vahetusse lähedusse ei tule. Selle tõttu kannatab valla tulubaas ja valla baasteenuste pakkumine tervikuna.

Rõuge vallas on seni käidud demokraatlikku rada ja arvestatud „Nursipalu raha” investeerimisel mõistlikkuse piires kohalike elanike ettepanekutega. Kuna selline strateegia on kaasa toonud palju kahtlustusi ja eriarvamusi vallavalitsuse tegevuse õiguslikkuse kohta, vajab toetuse kasutamine vallavanema sõnul piiritlemist: „Alates 2024. aastast meile uutel alustel eraldatava toetuse sisu vajab selgeid vallasiseseid reegleid, et vältida iga-aastaseid toetusraha eesmärgi erinevaid tõlgendusi ja sellest tulenevaid süüdistusi.”

Lähimasse tulevikku vaadates saab juba öelda, et ka mõned järgmised tegevused Nursipalu häiringute tegevustoetuse eest on kogukonna eestvedamisel paigas. MTÜ Nursi Tegusad on taotlenud toetust külakeskuse juures oleva võrkpalliplatsi, supluskoha ja vabaõhulava korrastamiseks ning peatselt sõlmitava lepingu alusel saab Nursi külla investeeritud kokku 14 076 eurot.

 

Autor: RÕUGE VV
Viimati muudetud: 12/10/2023 08:49:41