Kuulus võruke leidis endalt varastatud telefoni asukoha, politseilt abi ei saanud
Tänapäeva kuulsaimaid Võrust pärit muusikuid Henno Kelp jäi läinud kuul pealinnas ilma kallist telefonist. Mees suutis tuvastada mobiiltelefoni asukoha Ida-Virumaal, kuid politsei vähemalt esialgu omastajate käest seda tagasi saada ei aidanud.
Sõmerpalu kandis sündinud ja Võrus koolis käinud Henno Kelp (50) on basskitarrist, keda kõige rohkem teatakse ansamblitest Terminaator ja Pantokraator, aga teda on korduvalt nähtud pilli mängimas ka telesaadete ansamblites. Musikaalsus on Kelpide peres levinud omadus: Henno vanem vend Heiki Kelp (pikaaegne Kandle kultuurimaja juht) mängib bassi ansamblis Hetero. Kuid hiljuti sattus Henno Kelp olukorda, kus üks tema kallis „pill” ei mängi ühtegi nooti ja olukord on pehmelt öeldes segane.
„Kuidas käituksid sina, kui sinu täna öösel Tallinna lennujaama kaotatud, lennurerežiimil olev iPhone 13 telefon (ehk siis helistada sellele telefonile ei saa), maksumusega umbes 900 eurot, on tänase õhtu lõpuks jõudnud aadressile Kohtla-Järve, Sompa linnaosa, Videviku X,” kirjutas ta 25. septembril sotsiaalmeedias. „Seda näitab iPhone'i „Find My” positsioneerimisäpp. Vastuste lihtsustamiseks mainin, et politseisse sai teatatud ja sealt tuli vastus, et nemad sellise asjaga nagu telefoni tagaajamine ei tegele. Kuid soovitasid siiski teha politseisse avalduse.”
28. septembril sai Kelp politseist vastuse: politsei on registreerinud juhtumi infosüsteemis ja märkinud telefoni IMEI alusel kaotatuks.
„Hetkel ei ole veel sellist telefoni leiuna politseile üle antud. Kui see juhtub, siis võtame Teiega ühendust,” teatas PPA. „Politsei ei otsi kaotatud esemeid, küll aga teavitame leitud ja politseile üle antud esemete omanikke, kui nad leiu põhjal kindlaks tehtavad on.”
Henno Kelp võttis ühendust selle vastuse saatnud politseikapteniga ning püüdis talle selgeks teha: kuni Tallinna lennujaamani oli see telefon tõesti kaotatud, aga kui see on juba neli päeva asunud Kohtla-Järvel, siis on see ilmselgelt kellegi võõra omandatud.
„Politseikapteni ametlik soovitus oli pöörduda kindlustuse poole või ise järele sõita ja uurida. Helistasin ka Kohtla-Järve piirkonnapolitseisse ja sealt öeldi, et nemad küll ei soovita mul ise sinna ukse taha minna, äkki tekib veel mingi konflikt ja keegi võib viga saada. Ma usun rohkem kohaliku politseiniku juttu kui kõrgelt haritud Tallinna politseikapteni soovitust,” tõi omastamise ohver välja vastuolud politsei soovitustes.
Kommentaariumis kritiseeriti politsei abitust ja toodi muu hulgas pooleldi naljatamisi välja soovitus minna mõne turskema kodanikuga koos kohale telefoni nõudma.
„Ma olen ikkagi kiilakas, bemmiga, vene keelt kõnelev ja pikka kasvu,” soovitas üks kommenteerija kaaslasena iseennast. „Ja ega ma paljakäsi ei lähe, ma võtan poogna kaasa ...”
„Tänud abi pakkumast, kuid enam pole sellel mõtet. See telefon on läinud juba „telefonidemaale”, kus ta nähtavasti juppidena mööda maailma laiali pudeneb,” vastas Kelp pettunult.
Kommentaariumis nimetati siiski ka võimalust, et telefoni leidnu ei osanud sellega lihtsalt midagi peale hakata – võttis selle koju kaasa ning jäi ootama, et temani jõuaks kasvõi sama numbri kaudu info seadme kaotanu kohta. Ta ei teadnud aga, et telefon on lennurežiimil, ning aja jooksul sai ka aku tühjaks.
Kommenteerib politsei- ja piirivalveameti süüteomenetluse grupijuht Andres Kirsing:
Politsei kõiki asju uurida ei jõua ja peame tegema valikuid, mida teeme ja mida mitte. Tegeleme riiklikult tähtsate valdkondadega ja oleme seadnud prioriteedid, millega me igal juhul tegeleme ning mis päriselt kogukonna turvatunnet mõjutavad. Need on organiseeritud narkokuriteod, inimkaubandus, lähisuhtevägivald, alaealiste seksuaalne väärkohtlemine, alaealiste toimepandud kuriteod, küberkuriteod, rahapesu, suure kahjuga majanduskuriteod ja korruptsioon.
Selle juhtumi puhul andis mees teada, et tema naise telefon on kadunud, ja hiljem teatas lisaks, et positsioneering näitab, et telefon on Kohtla-Järvel eramajas. Kõnealuse juhtumi puhul politsei menetlust ei alusta, küll aga oli meil parasjagu ressurssi, et kontrollida laekunud uue info asjaolusid. Nimelt käisid piirkonnapolitseinikud aadressil, mida positsioneering näitas, kuid sel hetkel kedagi kodus ei olnud. Uuesti minnakse aadressi kontrollima selle nädala jooksul.
Inimene saab ise palju ära teha, et oma vara hoida. Näiteks on võimalus endale olulised asjad kindlustada ja kasutada pilveteenuseid, mille abil on võimalik oma isiklikku infot taastada.
Üldjuhul on nii, et isegi kui politsei alustab menetlust asja omastamise või vargusega, siis see ei garanteeri, et asi saadakse tagasi.
Asjaõigusseadus kohustab leidjat teatud leidude puhul politseid teavitama, omanikku otsima või hoiustama leitud eset heaperemehelikult. Politseisse toodud leitud esemed lisatakse kodulehele.
Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 05/10/2023 09:44:41