Lõuna vastuvõtuala ehitus. Foto: Kermo Pastarus, RKIK

Võrumaal asuval militaaralal on viimasel ajal toimunud kolm eraldi, kuid nurkapidi siiski üksteisega seotud arengut. Nursipalu harjutusvälja koosseisu kuuluval Tsiatsungõlmaal sai äsja nurgakivi liitlaste vastuvõtuala. MTÜd Meie Nursipalu ja Päästame Eesti Metsad leiavad, et riik tegutseb Nursipalus teid ehitades ebaseaduslikult ja loodusvaenulikult. Äsja teatas riik, et loodusvaenulikult on Nursipalus käitunud loodus ise, mis murdis tormiga puid ning sundis mitmel pool peale planeerimata lageraie.

Liitlaste uus vastuvõtuala Võrus sai nurgakivi
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) asetas eelmisel laupäeval koos kaitseväe ja Mapri Ehituse esindajatega nurgakivi uuele liitlaste vastuvõtualale Võrus, mis võimaldab järgmise aasta alguses paigutada 2. jalaväebrigaadi juurde täiendavaid liitlasüksuseid. Tegemist on ühe osaga järgnevate aastate investeeringutest liitlaste vastuvõtuks.

„Meie julgeolekut tagavad peale meie enda kaitsevõime ka meie NATO liitlased, mille tõttu oleme lähiaastatel investeerimas liitlastega seotud taristusse 362 miljonit eurot. Meie eesmärk on tagada parimad võimalikud tingimused, et liitlased saaksid koos meiega Eesti kaitsmist harjutada ja seda ka Lõuna-Eestis,“ ütles RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Kalmaru lisas, et liitlaste vastuvõtualad sobivad ideaalselt üksuste vastuvõtuks ja majutamiseks näiteks kriisiolukorras või õppustel, et lihtsustada nende saabumist ja siin lahinguvalmiduse saavutamist. Pärast lühiajalist viibimist siirduvad üksused operatsioonialadele või tagasi päritoluriiki.

Vastuvõtualad asuvad kaitseväe linnakute ja harjutusalade vahetus läheduses, kus üksustel on võimalik seada korda nii tehnika kui relvad ning lõimuda teiste Eesti üksustega.

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Mati Tikerpuu sõnul parandab arendus oluliselt liitlaste vastuvõtutingimusi. „Meie eesmärk on harjutada koos liitlastega Eesti kaitsmist igapäevaselt ja aastaringselt. Selleks, et sõdurid ja üksused saaksid rahuajal keskenduda väljaõppele, peab neil olema väljaõpet toetav taristu – söökla, majutus- ja hooldustingimused ning koht, kus tehnikat hoiustada.“

Lõuna vastuvõtuala ehitatakse olemasoleva Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrvale, kus on alates selle aasta kevadest tehtud ettevalmistustöid uue vastuvõtuala rajamiseks. Alale ehitatakse kaheksa majutushalli, mis mahutavad ligikaudu tuhat inimest.

Projekteerimis- ja ehitusleping ala ehituseks sõlmiti sel suvel Lõuna-Eesti ettevõttega Mapri Ehitus, mille tegevjuht Tarmo Roos märkis, et projekteerimis- ja ehitustöid on alustatud väga tempokalt.

„Selles projektis on RKIK suutnud olla võrdväärne partner otsuste tegemisel ning küsimustele reageerimisel. See on tõesti olnud väga hästi toimiv tiimitöö. Legendina on meie ettevõttes siinse ehitusmeeskonna kohta öeldud, et platsil ja meeskonnas valitseb „kaitseväe kord“ ning töö käib kiires tempos. Ootame kerget talve ning mahedat sügist, et ehitustempot hoida kuni lõpuni,“ lisas Roos.

Tsiatsungõlmaa maaüksus on moodustatud 2007. aastal eesmärgiga tagada seal juba aastaid toimunud lasketiiru laskmiste ja riigikaitselise taktikalise väljaõppe läbiviimine. Kinnistul paiknev Tsiatsungõlmaa lasketiir rajati 2012. aastal ning hiljem on seda rekonstrueeritud ja juurde ehitatud toetavat taristut. Tsiatsungõlmaa kuulub eraldiseisva harjutusalana Nursipalu harjutusvälja koosseisu.

MTÜd: RKIKi juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad ehitustööd
RKIKi juhtimisel tehtavad ehitustööd Nursipalus tehakse Natura alal Natura hindamiseta, leevendavate meetmeteta ja valitsuse korralduseta ehk vastuolus mitmete õigusaktidega, teatasid MTÜ-d Meie Nursipalu ja Päästame Eesti Metsad.

Mittetulundusühingute teatel toimuvad RKIKi eestvedamisel Nursipalu alal tee-ehitustööd, mille käigus on rikutud mitmeid seadusi: muudetud on Euroopa kaitstavate alade Natura võrgustikku kuuluva Rõuge jõe kallast, sh jõe kaldajoont, sõidetud masinatega jõkke, piirkonnast valguv vesi suunatud kuivenduskraavidega otse jõkke ning raiutud puud vedelevad jõe kaldal.

Mittetulundusühingute sõnul on nii rikutud Eesti looduskaitseseaduse ja veeseaduse sätteid ning ühtlasi on ehitustegevus vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga, mille kohaselt tuleb Eestis Natura alasid kaitsta viisil, mis vähendaks või väldiks ohtu neil aladel. Kõikidel Natura aladel tuleb enne tegutsemist hinnata mõjud ja rakendada leevendusmeetmed.

MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa rõhutas, et silla ehitamiseks üle Rõuge jõe on Tinter-Projekti projektis öeldud järgmist: „Projekteeritud lahenduse koostamisel on arvestatud, et ei väheneks jõe ristlõige ning jõesäng jääks puutumatuks, seega kaevetöid normaalveetasemest allapool ei teostata ja sild ehitatakse nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal ning säilitatakse kallasrada elustikule vähemalt 1 meetri laiuses mõlemal kaldal.”

„Mida aga laupäeva õhtul kohal olles näha võis, oli ehmatav ja pani küsima, kuidas tehakse riigiameti korraldatavaid töid nii räigelt seadusi rikkudes. Kus on järelevalve silmad?” küsis Niidumaa. „Kuigi raie veekaitsevööndis on keskkonnaameti loal lubatud, peab metsateatise aluseks olema Vabariigi Valitsuse korraldus Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud töödeks. Seda korraldust aga ju ei ole!”

Keskkonnaamet on tema sõnul andnud küll RKIKile loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aga seda tingimusel, et valitsus on vastu võtnud otsuse Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Praegu on vastav eelnõu alles avalikul menetlusel. „Vabariigi Valitsus ei ole veel Nursipalu laiendamise otsust teinud. Samuti on keskkonnaamet näinud ette, et töid teostatakse alles siis, kui keskkonnamõjud on asjakohaselt hinnatud – Natura eelhinnang heaks kiidetud, Natura asjakohane hindamine tehtud ja luba Natura erandi rakendamiseks ELi komisjoni poolt antud ning leevendusmeetmed rakendatud. Seejuures peavad leevendusmeetmed olema rakendatud enne arendustegevusi,” sõnas Niidumaa.

MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller rõhutas, et kuna tegemist on Euroopa Liidu tähtsusega kaitsealaga, siis loa erandi rakendamiseks annab Euroopa Komisjon. „RKIK aga ei saa ega tohi eeldada, et luba nagunii antakse! Praegu on RKIKi eestvedamisel rikutud looduskaitseseadust, mis seab eelnimetatud tingimused Natura hindamiseks ja mille jõustumise eestvedajaks suve hakul oli kaitseministeerium ise. Taotleme, et tööd katkestataks seniks, kuni keskkonnamõjud on asjakohaselt hinnatud, loodus ja elukeskkond kaitstud ning leevendusmeetmed rakendatud,” lisas Eller.

„Riigitee nr 67, Võru-Mõniste-Valga, 5,66. km ja riigitee nr 25134, Sõmerpalu-Mustahamba, 2,41. km ühendav tee ei ole Nursipalu harjutusvälja laienduse objekt,” kommenteeris LõunaLehele neid väiteid RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru. „Selle ehitus on eraldiseisev Nursipalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusseadustiku alusel vajalik ehitusluba. Sildade rajamine üle Rõuge jõe toimub kalda ehituskeeluvööndis, kus üldjuhul on uute ehitiste ehitamine keelatud, kuid ehituskeeld ei laiene riigikaitselisele ehitisele keskkonnaameti nõusolekul. Samuti on ilma keskkonnaameti loata keelatud puude raie veekaitsevööndis.”

Kalmaru kinnitas, et keskkonnametilt on sildade ehitamiseks ja raieks veekaitsevööndis taotletud nõusolekud, sealhulgas on ametile esitatud sildade projektid ja Natura mõjude eelhindamised, mille tulemuste ja järeldustega on leitud, et uute teraskaarsildade rajamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele ehk Rõuge jõele. Keskkonnaamet ei ole Kalmaru sõnul nõusolekute andmisel seadnud tingimuseks valitsuse otsuse vastuvõtmist Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.

Jõe hoiuala hõlmab tema sõnul jõelõike, aga mitte jõe kaldaid. Sildade projekteerimisel on lähtutud sellest, et jõe kallasrada elustikule säilib vähemalt meetri ulatuses mõlemal kaldal ja ehitustegevuse käigus kaevatakse olemasolevat kallast võimalikult vähe. Peale ehitustööde lõppu taastatakse jõe kallastel võimalikult looduslähedane olukord.

Enamik raiutud puid on RKIKi esindaja teatel jõe kaldalt juba eemaldatud. Järel on ainult puud, mille juurde on masinatega hetkel raske pääseda, ja need eemaldatakse siis, kui tee ehitusega on jõele lähemale jõutud.

„Ehituse käigus Rõuge jõkke ei sõideta, kõnealuste jälgede kontrollimisel oli näha, et tegemist on ATV jälgedega – ehitusel ATVsid ei kasutata,” sõnas Kalmaru. „Selleks, et ehitustöödevälisel ajal sõidukid jõge ei saaks ületada, kaalume ehitusplatsile kaamerate ja aia paigaldamist.”

Kraavide puhastamisel on tema sõnul settetiigid tehtud. Jõe äärtesse viivates kraavides on planeeritud teha settetiigid tööde käigus.

Augustitorm kahjustas oluliselt ka metsi Nursipalu harjutusväljal
RKIK ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teatasid äsja, et augusti lõpus Lõuna-Eestit tabanud torm räsis tõsiselt ka Nursipalu harjutusvälja plaanitava laienduse metsi ala loodenurgas. 29. septembri seisuga on otseselt kahjustada saanud ligikaudu 250 hektarit, valdavalt on tegemist tuulemurruga.

Umbes pool sellest alast, kus tormituul puid maha murdis, jääb planeeritavasse puhvertsooni, mis on kavas harjutusvälja laiendamisel luua välispiiri ja laskeväljade vahele.

Planeeritav laiendusala asub kaitseministeeriumi valitsemisala maadel, kus metsamajandajaks on RMK. Kahjude hindamine veel käib, kuid samal ajal kavandab RMK tormikahjude koristustöid, et ennetada kahjurite, eelkõige üraskirüüste levikut ning kasutada ära tormis murdunud puitu, enne kui see rikneb ega kõlba enam ehitusmaterjaliks või paberi valmistamiseks.

„Paraku on torm võtnud puid puhveraladelt, kuhu raadamisi polnud kavandatud ning kus mets pidi jääma tõkkeks harjutusvälja laienduse välispiiri ja aktiivse väljaõppetegevuse vahele,“ tõdes RMK Kagu regiooni juht Kristo Kokk. „Osa tormikahjusid saame likvideerida sanitaarraietega, kuid on ka niisuguseid alasid, kus enamik puid on murdunud – seal peame ikkagi tegema lageraie.“

Sanitaarraiet saab esialgsel hinnangul teha ligikaudu kahel kolmandikul alal ning lageraiega tuleb tormikahjud likvideerida ligikaudu ühel kolmandikul kahjustusi saanud alast.

„On äärmiselt kahju, et see piirkond sai tormist nii ulatuslikult kahjustada. Teeme omalt poolt kõik võimaliku selleks, et saaksime koostöös RMKga metsa võimalikult kiiresti taastatud. Lisaks analüüsime edasise harjutusala arendamise käigus, kuhu peaksime juurde istutama noori puid,“ ütles RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Tormimurru koristamist on plaanis alustada oktoobris. Pärast lageraiet istutatakse juba 2024. aastal eelisjärjekorras uued puud puhverala lankidele, et võimalikult kiiresti kasvatada sinna uus mets. Võimalusel soodustatakse okaspuuenamusega segapuistute teket, mis täidaks puhverala eesmärki kõige paremini.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/10/2023 08:47:42