Britt Vahter. Foto: LLi arhiiv

12. septembril oli viimane aeg esitada arvamusi ja ettepanekuid valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura ala asjakohase hindamise algatamine” eelnõu kohta. Rõuge vallavalitsus kutsus kohalikke inimesi üles oma ettepanekuid esitama ning saatis ka ise riigi kaitseinvesteeringute keskusele 17 ettepanekut ja arvamust.

Oma arvamuses tõi vallavalitsus välja üksikud faktide ja mõistete kasutamise vääratused, kuid oli ka selliseid teemasid, millele nii kogukond kui omavalitsus juba ligi aasta, alates esimestest selleteemalistest kohtumistest, on vastuseid otsinud. Viimaste hulka kuuluvad näiteks asukohavaliku võrdluse alused, planeerimisseadusele kohase keskkonnamõjude hindamise protsessi läbiviimine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine, tulevikus kasutatavate relvade spetsifikatsioonid ja harjutusvälja tulevane koormus.

Rõuge vallavanem Britt Vahter arutleb: „Ala soovitakse rajada aastakümneteks ja meie inimesed peavad sellega elama. Nii ulatusliku mõjuga projekti puhul tuleks riigi eestvedamisel teha põhjalikud uuringud ja töötada välja leevendusmeetmete pakett, need annaks nii omavalitsusele kui elanikele kindlust.”

Vahter kinnitab, et vald toetab riigi julgeoleku heaks tehtavat ja on huvitatud koostööst, kuid koostöö ei saa olla ühepoolne ega näiline, tegutseda ei tohi kiirustades. Vanarahvaski teadis öelda: „Ku sa ei võta aigu, et tetä asja kõrraligult, sõs sa piät hildampa löüdmä lisaaigu, et tetä asi ümbre”.

Vallavalitsuse esitatud arvamuses osutatakse mitmetele punktidele, mis tekitavad nii omavalitsuses kui inimestes jätkuvalt ebakindlust. Näiteks on eelnõus öeldud, et harjutusvälja laiendatakse 10 000 hektarini, kuigi tegelik vajadus oleks 20 000 hektarit. Ka harjutusvälja kasutuskoormuse kohta on erinevatest dokumentidest leitud erinevaid käsitlusi, näiteks Natura eelhindamise dokumendis ja käesolevas eelnõus on kasutatavate päevade arvuna aastas toodud ligikaudu 250, samas kui augusti lõpus välja antud harjutusvälja arenguprogrammis on öeldud, et sellele hulgale lisandub teiste võimalike kasutajate nagu liitlaste, kaitseliidu, PPA, päästeliidu (eeldatavasti siiski päästeameti – toim) jt kasutuskoormus. Riigilt oodatakse selgemaid sõnumeid ja nende taga olevate tegelike tulevikuplaanide avamist.

Küsimusi tekitab ka harjutusvälja laiendamise protsessiks vajalike sammude ajaline järjestus. Üheks selliseks näiteks on praegu täitmisel olev riigihange Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuringu tegemiseks, mis on idee poolest justkui oluline alusdokument nii harjutusvälja laiendamise eelnõu koostamisel, kui oleks olnud ka näiteks võimalike mürahäiringu leevendamise meetmete väljatöötamisel. Selle töö tähtaeg on aga käesoleva aasta 30. september – ligi kaks nädalat hiljem, kui lõppes harjutusvälja laiendamise eelnõu avalik väljapanek (seda otsustati äsja pikendada 25. septembrini – toim). Ka valitsuse määrus „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord” on läbinud avaliku väljapaneku ammu enne, kui üks põhilisi häiringufaktoreid ehk müra uuritud saab.

„Kuidas meie või üldse keegi peaks oskama sellele eelnõule adekvaatselt reageerida ning sisukaid ettepanekuid teha, kui suur osa otsustamiseks vajalikke dokumente pole veel valmis, need on segased või pole neid meiega jagatud?” küsib Britt Vahter.

 

Autor: RÕUGE VALLAVALITSUS
Viimati muudetud: 21/09/2023 08:24:52