Ahja koolis puudus õppeaasta alguse eel eripedagoog.

Homme algab taas järjekordne õppeaasta. LõunaLeht uuris meie kandi maakoolide ja kutseõppeasutuste direktoritelt, kas kõik teadmiste jagajate kohad on komplekteeritud. Kui aineõpetajad on pea kõigis koolides olemas, siis tugispetsialiste on siin-seal veel puudu.

Võrumaa Mõniste koolis on kõik õpetajad, mõistagi kvalifikatsiooniga, ja ka vajalikud spetsialistid olemas. Direktor Maarika Niidumaa ütles, et neil ei olnud probleemi pensionile jäänud loodusainete õpetajale järeltulija leidmisega, sest piirkonda on tulnud noori peresid, kelle seas on õpetajakutsega inimesi. Mitu noort õpetajat on praegu lapsepuhkusel.

Kõik Mõniste koolis töötavad õpetajad ei soovigi täiskohaga töötada, ühtedel on kodus väikesed lapsed, teistel muud põhjused.

Niidumaa meenutas, et paar aastat tagasi toimunud konkursil klassiõpetaja kohale osales koguni kuus kandidaati. „Meie piirkonnas on järelkasv olemas, seda näitab seegi, et lasteaeda on lapsi juurde tulnud,” sõnas ta.

Haanja koolis, mis asub Mõniste kooliga samas, Rõuge vallas, on samuti kõik õpetajad olemas. Direktor Saskia Sadrak-Tammes märkis, et mõnel õpetajal ei ole küll veel kvalifikatsiooni. „Inglise keele õpetaja omandab kvalifikatsiooni, muusika- ja tehnoloogiaõpetaja plaanivad selle omandamist.”

Direktor märkis, et uusi õpetajad algavaks õppeaastaks Haanja kooli ei tulnud, sest ajutise lepinguga töötanud kandideerisid tagasi ja osutusid valituks. „Meie kooli personal on väga õpihimuline, mitmed omandavad teist kõrgharidust,” tunnustas direktor kollektiivi.

Ta lisas siiski, et koolile teeb veel muret logopeedi puudumine. „Meie valla koolide tugipersonal kuulub Rõuge valla koostöökeskuse alla ja usun, et Haanja kooli logopeedi puudumise murele leitakse lahendus,” oli Sadrak-Tammes lootusrikas.

Õpetaja leitakse tuttavate kaasabil
Põlvamaa Fr. Tuglase nimelises Ahja koolis on direktor Pirjo Palli sõnul olemas kõik õpetajad, kuid puudub veel eripedagoog. Viimast on väga raske leida, sest seda spetsialisti vajavad kõik kaasava haridusega koolid.

„Eripedagoogi otsingud jätkuvad. Tema leidmiseni asendab üks kooli õpetaja, kes on läbinud eripedagoogilise väljaõppe, kuid tal ei ole selle ala kvalifikatsiooni,” sõnas Pall.

Eripedagoog aitab erivajadusega õpilastel paremini teadmisi omandada. Ahja koolis õpivad õpilased nii riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi, lisaks on neidki õpilasi, kes saavad õpiabitunde.

„Oluline on ka, et me motiveeriksime kõiki lapsi õppima ja soodustaksime nende huvi nii õppimise kui ka ettevõtlikkuse vastu. Igaüks saab hakkama, ainult mõned vajavad rohkem toetamist,” kõneles Pall.

Sama maakonna Tilsi põhikooli direktor Piret Valdmaa ütles, et neilgi on kõik õpetajad olemas. Kevadest jäi vabaks eesti keele õpetaja koht. „Kuulutasime kohe, et otsime eesti keele õpetajat, kuid keegi ei reageerinud, seejärel hakkasime oma tuttavate kaudu otsima ja leidsimegi,” rääkis Valdmaa. Ta oletas, et ilmselt meeldis kooli vahetanud õpetajale Tilsi põhikooli pakutud uus väljakutse: Ukrainast tulnud lastele eesti keele õpetamine.

Tugispetsialistide leidmise teeb Valdmaa sõnul keerulisemaks õppeaasta lõpu järel algav suvepuhkuste aeg.

Värska otsib geograafiaõpetajat
Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu sõnas, et kool ei ole emapuhkusele läinud geograafiaõpetaja asemele veel uut õpetajat leidnud, kuid otsingud jätkuvad. „Mõne soovijaga peame läbirääkimisi,” sõnas Palu.

Ta lisas, et gümnaasiumil on varuvarint juhuks, kui õpetaja leidmine jääb venima. „Gümnaasiumiastmes saame õppekorralduse nii sättida, et geograafiatunnid antakse hiljem järele, ja lahenduse leiame ka põhikooliosale,” ütles ta.

Värska gümnaasiumi tuli algavaks õppeaastaks uus bioloogiaõpetaja ja vene keele õpetaja kõrvale teine õpetaja. „Töö- ja tehnoloogiaõpetajat jagame nii Mikitamäe kui ka Puiga kooliga. Meie koolis töötab ta ühe päeva nädalas,” rääkis direktor. Kooli matemaatikaõpetaja aga alustab magistriõppes vastava kvalifikatsiooni omandamist.

Piirkonna kahel kutseõppeasutusel erialaõpetajad olemas
Nii Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom kui Valgamaa kutseõppekeskuse direktor Margus Ajaots ütlesid, et koolil on erialaõpetajad olemas.

Võrumaa kutsehariduskeskuse (peatselt Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus – toim) direktor Eveli Kuklane ütles, et koolil ei ole siiani veel õnnestunud leida matemaatika, mehhatroonika ja ehituse valdkonna kutseõpetajat.

„Puuduvate õpetajate tunnid oleme jaganud teiste õpetajate vahel, mis tähendab neile suuremat koormust,” sõnas Kuklane, kes loodab puuduvad õpetajad peatselt leida.

„Perspektiivis näeme hea meelega õpetajat, kes õpetaks eesti keelt teise keelena,” sõnas Toom. Ta ütles, et lisajõudu oleks vaja nii taimekaitse kui ka köögiviljanduse õpetamisel. „Kui üks inimene suudab need kaks ala katta, on kõik väga hästi.”

Ajaots sõnas, et Valgamaa kutseõppekeskusel ei ole psühholoogi. „Mõtleme, kus veel psühholoogi otsimise kuulutus avaldada,” andis ta mõista, et otsingud jätkuvad. Ajaotsa sõnul näitab psühholoogide puudus, et neid koolitatakse ühiskonna vajadusest vähem, ning nende puudumine, nii nagu ka teiste tugispetsialistide vähesus, muutub aina teravamaks probleemiks.

„Näen lahendust nii tugispetsialistideks õppida soovijate vastuvõtu suurendamises kui ka selles, et nad lõpetamise järel jääksid oma erialale tööle,” sõnas koolijuht.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/09/2023 13:49:53