„Hooldereformiga tuleb riik kohamaksu tasumisel appi. See on väga kaalukas sotsiaalne muudatus, mis aitab leevendada perekondade rahalisi muresid ning tagab kõigile väärika vananemise võimaluse. Mitte ükski eakas ei soovi olla oma lähedastele koormaks,” teatas veidi enne reformi jõustumist sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu. Hooldereform pidi võimaldama hooldekodu tasu katmist keskmise pensioni eest. Hiljuti selgus aga, et riigi abi kiuste läks mõnelgi pool hooldekodu tasu eakatele ja nende lähedastele hoopiski märgatavalt kallimaks.

Põlvamaal Räpina haigla hooldekodus elava eaka naise tütar kurtis Eesti Päevalehele, et neile tõi hooldereform leevenduse asemel kaasa hoopiski tohutu hinnatõusu. Kui varem pidi naine oma keskmist pensioni (ca 700 eurot) saava ema hooldekoha eest juurde maksma 200, siis nüüd 400 eurot. Räpina vald tõstis EPLi teatel endale kuuluvas haiglas hooldekodukoha hinda peaaegu poole võrra, aga oma kaetavate kulude osa jättis väiksemaks.

Üldhooldeteenuse tasu tõusis pea poole võrra just 1. juulist. Varem oli päevatasu 31 eurot (960 eurot kuus pluss ravimite raha), nüüd aga 49 eurot ehk kuus 1519 eurot pluss ravimite raha.

Uus hooldereform paneb paika, et omavalitsus tasub hooldatava eest personaliga seotud kulud, mis ongi hoolduskulude piirmäär ehk siis see osa hooldekodu kohatasust, mille katab vald. Need piirmäärad saab iga omavalitsus ise seada. Räpina vallavalitsus on otsustanud maksta hoolduskuludest hooldatava kohta 475 eurot, arvestades üldhooldusteenuse hinnas personalikomponendiks 19,2 eurot päeva kohta.

Lihtsustatult öeldes: Räpina hooldekodu patsient ja tema lähedane peavad nüüd ise panustama tuhatkond eurot kuus, hinnatõus oli 40% ligi ja asutus muutus üheks kalleimaks kogu regioonis. Teisalt ei saa Räpina kandi rahvas samas kurta alternatiivide puuduse üle: umbkaudu kuuekilomeetrisel vallakeskust läbival teelõigul on kolm hooldekodu.

Just Räpina vald (mille volikogu esimees Peeter Sibul on ka Räpina haigla juht) on võtnud sõna riigi hooldereformiga seotud kulutuste teemal. Riigi toetust selgelt liiga väikseks ja omavalitsusele üleliia kohustusi lisavaks nimetanud vald on arutanud riigi kohtusse kaebamist. Üks rahanappuse olulisi põhjuseid on see, et riik eraldab hooldusraha eakate arvu järgi omavalitsuses, aga Räpinas on neist proportsionaalselt rohkem hooldekodus kui riigis keskmiselt ja nii on valla kulud suuremad.

Sotsiaalkindlustusamet on saatnud järelepärimise 27 omavalitsustele, kus piirmäärad on alla 550 euro – teiste seas soovitakse Räpina vallalt selgitust, millest nad on piirmäära kehtestades lähtunud ja kuidas on sellise piirmäära puhul piirkonnas tagatud hooldusteenuse kättesaadavus.

Haigla- ja volikogu juht: peame jätkusuutlikult majandama
LõunaLeht pöördus Räpina hooldekodu teenusehindade asjus vallavalitsuse sotsiaalosakonna ja hooldekodu pidava Räpina haigla juhatuse liikme Peeter Sibula poole. Sibul teatas, et kooskõlastatult vallavalitsusega esitab ta kommentaarid Räpina vallavolikogu esimehena.

„AS Räpina Haigla poolt pakutavate teenuste hinnakirja kehtestab haigla juhatus kui kollegiaalorgan. Juhatus oma otsuste tegemisel lähtub aktsionäride ootustest. Teenuste hinnakirja muutused on tingitud eesmärgist tagada aktsiaseltsi jätkusuutlik majandamine,” teatas Sibul sissejuhatuseks.

Järgnevalt tsiteeris volikogu esimees sotsiaalhoolekande seadust, mille kohaselt rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. Seadus ütleb, et teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. Omavalitsuse kanda on Sibula sõnutsi hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud.

„Seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kehtestada piirmäär. 1. juulil 2023 jõustus Räpina vallavolikogu määrus „Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine“, mille kohaselt väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisel vahetult teenust osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmääraks on 475 eurot ühe teenusesaaja kohta kuus,” selgitas Sibul.

Volikogu juhi järgnev jutt ja mure oli tavakodanikule veidi lihtsamas keeles.

„Räpina vallas kehtestatud piirmäära suurus on suures osas sõltuv riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite hulgast. Otsus riikliku ülesande täitmiseks eraldatud vahendite hulga kohta ei ole Räpina vallale ega ka mitmetele teistele omavalitsustele üheselt arusaadav ja asetab omavalitsused teenuse eest tasumisel põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda,” tõdes ta.

Sibula sõnul on omavalitsused, samuti Põlvamaa omavalitsuste liit, väljendanud muret hooldereformi tagajärjel tekkinud hetkeolukorra ja ka tuleviku osas. Kõne all on olnud ja lähitulevikus otsustatakse taotluse esitamine riigikohtule jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse kehtetuks tunnistamiseks, „kuna see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega”.

„Jagades riigi poolt eraldatud toetuse summa hooldekodudes olevate inimeste arvuga, saab Räpina vald toetust inimese kohta kuus ligikaudu 380 eurot,” tõi volikogu juht välja. „Samas on omavalitsusi, kellele eraldatud toetus inimese kohta kuus on üle 1000 euro, ning ka omavalitsusi, kellele on eraldatud raha, kuid kellel puuduvad üldhooldusteenusel viibivad isikud. Seega leiame jätkuvalt, et rahaliste vahendite eraldamisel ei ole omavalitsusi koheldud võrdselt.”

Kokkuvõtlikult: ehkki valla kehtestatud toetuse piirmäär on madalapoolne, maksab vald siiski iga hooldekodu patsiendi kohta ca 100 eurot kuus omalt poolt peale.

Muresid on mujalgi
Võrumaal Setomaa hooldekodus hakkas tänavu aasta algul kehtima 750 euro asemel 950 euro suurune kohatasu – siiski on see regiooni üks soodsamaid. Vald on kehtestanud hoolduse toetuseks 580 eurot kuus. Nii jääb keskmise pensioni saajatele taskurahagi.

Kanepi vallas on sotsiaalkindlustusameti andmetel regiooni suurim toetuse piirmäär – 630 eurot kuus. Siiski tuleb näiteks 340-eurose rahvapensioni saajate lähedastel ja ka vallal omajagu juurde maksta. Näiteks Lõuna-Eesti hooldekeskuse Kanepi Kodus maksab ööpäevaringne hooldamisteenus 1300 eurot kuus.

Üle 600 euro on hoolduskulu hüvitamise piirmäärad meie regioonis veel Valga vallas ja Võru linnas.

Alla 500 euroga toetab eakate hooldust lisaks Räpina vallale Põlva vald.

Kui vaadata pisteliselt Kagu-Eesti hooldekodude kohatasusid, siis näeme, et need on laias laastus 1200 euro ringis. Soodsaimad hooldekodud näivad olevat lisaks Setomaa omale veel Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu, Sõmerpalu hooldekodu ja Värska Südamekodu. Viimase puhul on küll teada, et 1. september toob seal kaasa hinnatõusu.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/08/2023 10:22:11