Talvine korstnate suits Võru linna kohal. Foto: LLi arhiiv

Kliimaministeerium teatas sel kuul, et peatselt saavad paljud saastatuma õhuga piirkondades elavad inimesed taotleda riigi toetust vana küttekolde väljavahetamiseks või uuendamiseks. Torkab silma, et riigi andmetel on õhk saastunud kõigis Valgamaa suuremates keskustes, põlvamaalased ei saa aga uue ahju ehitamiseks sentigi.

„Suurema õhusaastega piirkondades avaneb inimestel juba septembris võimalus oma vana küttekolle riigi toel välja vahetada või uuendada,” teatas kliimaministeerium. „Nii saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (Kredex) toetust küsida näiteks vana ahju asemele uue, vähem saastava ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks, aga ka vana katla uue katla või soojuspumbaga asendamiseks. Toetust saab ka oma elamise kaugküttega liitmiseks.”

„Kuigi paljude teiste maailma riikidega võrreldes on Eestis puhas õhk, näitavad uuringud, et kütteperioodil on just kohtküte linnades üks olulisi õhusaaste põhjustajaid,“ rääkis kliimaminister Kristen Michal. „Toetades vana ahju asemele uue ehitamist või siis keskkonnasäästlikumale kütteviisile üleminekut, aitab kliimaministeerium inimestel teha õhukvaliteeti parandavad valikud, mille boonuseks on ka parem tuleohutus ja energiatõhusus.“

Välisõhuseire andmetele tuginedes on välja selgitatud piirkonnad, kus peenosakesi on kütteperioodil õhus lubatust rohkem. Nende piirkondade inimestel avanebki võimalus oma küttekolle riigi toel uuega asendada. Toetuse protsent on seejuures piirkonniti erinev. Näiteks kehtib 70-protsendiline toetusmäär kolmes Ida-Virumaal linnas, mõlemas Jõgevamaa linnas ning Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.

50-protsendiline toetusmäär hakkab kehtima mitmes pealinna linnaosas, teistest linnadest näiteks Tartus ja mitmetes teistes maakonnakeskustes, kaasa arvatud Võrus.

Maksimaalne toetussumma ühe elamu kohta on 10 000 eurot. Kui võrulane ehitab näiteks 6400 euro eest uue ahju, saab ta riigilt tagasi 3200, otepäälane aga 4480 eurot. Riik loodab 18,5 miljoni euro eest saada korda kuni 1850 kütteseadet.

Kui lähtuda selles teates toodud infost, siis on kõigis Valgamaa suuremates asulates saastunum õhk kui näiteks Tartus ning Võrus on õhk mõnevõrra kehv. Näiteks Antslas ja Vastseliinas ning Põlvamaal Põlvas ja Räpinas võivad inimesed aga vähemasti rõõmustada puhta õhu üle – kuigi see tähendab, et ka ahjutoetust neile ei maksta.

On see tõepoolest nii?

„Põlvamaal on õhk puhtam kui muudes Eesti piirkondades. Ehk aasta keskmine PM 2.5 kontsentratsioon oli madalam kui valituks osutunud asumites,” kinnitas LõunaLehele kliimaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger.

Koger sõnas, et piirkonnad on välja valitud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringu „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ põhjal. Selle uuringu järgi välja valitud piirkondades on Kogre sõnul kütteperioodil välisõhu kvaliteediga probleem koht- ja lokaalkütte tõttu kõige halvem.

Ministeeriumi esindaja märkis, et lisaks otsesele õhukvaliteedi parandamise eesmärgile on toetusmäära kehtestamisel aluseks võetud regionaalse arengu tegevuskava „Eesti 2035“. Selles tegevuskavas on sihiks seatud vähendada piirkondlikke erinevusi elukeskkonnaga rahulolus. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikpus maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal.

„Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- ja muude rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ja põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite panuseta ka Lääne-Eestisse,” selgitas Heidi Koger. „Teistes maakondades on toetusmäär 50%. Selle tegevuskava alusel on välja töötatud vana küttekolde uuendamise toetuse määrad erinevates piirkondades.”

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 28/08/2023 08:22:02