Hiljuti LõunaLehes ilmunud Mihhail Kõlvarti intervjuu (küsitlejaks staažikas poliitika- ja ajakirjandusmees Heimar Lenk) järel juhiti toimetuse tähelepanu, et huvitav oleks lugeda ka teise Keskerakonna esimehekandidaadi Tanel Kiige mõtteid päevapoliitilistel ning muudelgi teemadel. Lugeja soov on meile seaduseks.

LõunaLeht on Võru-, Põlva- ja Valgamaa tegemisi kajastav väljaanne – aga teie olete vist läbi ja lõhki tallinlane? Kuskandis teie juured on? Kas või mil määral end oma juurte põhjal identifitseerite – see tähendab, et kas näiteks teinekord tõmbate kuskil selga mulgi kuue või lähete mereäärsete sugulastega räime püüdma?
Olen sündinud ja koolis käinud Tallinnas, kuid mu isa on saarlane ning emapoolne vanaema, kes paraku suri väga noorelt, oli armeenlanna ehk olen tegelikult päris mitmekesise taustaga. Saaremaa ning siiani Muhumaal elav vanaema on minu eluteel väga olulist rolli mänginud. Lapsepõlves veetsin suure osa suvest vanaema talus kitsi karjatades ja muid maatöid tehes. Tunnen ennast ka praegu just Saaremaal kõige kodusemalt.

Kui Toompealt vaadata, siis kuidas Eesti elu tänasel päeval, augustis 2023 paistab?
Väga keeruline. Oleme sügavas rahvastikukriisis, inimeste toimetulekut halvendab kiire hinnatõus ning majandus on juba poolteist aastat languses. Kahjuks ei näe ega kuule valitsuse poolt ühtegi meedet nende kriiside leevendamiseks. Seetõttu olen korduvalt pöördunud ka peaminister Kaja Kallase poole, sealhulgas avaliku kirjaga 20. juulil.

Kuidas ka ei vaataks – Keskerakonnaga käivad pidevalt kaasas mingid skandaalid. Porto Franco, Mailis Repsi kohvimasin, Jüri Ratase „joogid autosse” jne. Kas ja mida saab või peaks partei uus juht tegema erakonna maine ja avaliku kuvandi parandamiseks?
Keskerakond ja meie poliitikud on alati väga suure tähelepanu all. Sellest peavad lähtuma nii erakonna esimees kui kõik liikmed. Vaadates erakonna tegemisi viimastel aastatel, siis tegelikult on vähenenud nii kohtuasjade kui tõsisemate skandaalide hulk. Liigume õigel kursil, aga erakonna maine parandamisega tuleb pidevalt tööd teha ning siin on oluline iga liikme panus.

Keskerakonna toetus ja ka liikmete arv on vähenenud. Millal ja miks see juhtuma hakkas ning mida teie esimehena teeksite olukorra parandamiseks?
Näeme liikmeskonna langustrendi enamiku erakondade puhul, nii et see on laiem ühiskondlik muutus. Minu jaoks on oluline, et Keskerakond püsiks kõige suurema erakonnana, mistõttu peame uusi liikmeid värbama nii noorte seas, aga kindlasti ka laiemalt ühiskondlikult aktiivseid inimesi erakonda kutsuma. Ma ei pea silmas nii-öelda hoogkampaaniat, vaid järjepidevat tööd nii suuremates kui väiksemates omavalitsustes.

Väga palju aastaid oli Keskerakond Edgar Savisaare partei. Kui jätta kõrvale tema teened erakonna (ja ühiskonna) ees, siis milline oli tema mõju teie kui poliitiku ja ühiskonnategelase kujunemisele? Millised on teie mälestused sellest mehest?
Edgar Savisaare roll Eesti poliitika kujundamisel on olnud äärmiselt suur. Olen ka ise temaga koos töötanud ning õppinud nii tema tugevustest kui nõrkustest. Hindasin Savisaare juures kõrgelt tema analüüsivõimet, kiiret mõtlemist ja sõnaseadmise oskust. Loomulikult oli tal ka miinuseid, aga nende väljatoomist ei pea ma enam sobivaks.

Kui vaadata Eesti elu esmaspäeva hommikul pohmellisena maailma nägeva maamehe perspektiivist, siis on see kurb: tööd ei ole või makstakse selle eest sandikopikaid, külatee on porine ja auke täis, hooned lagunevad, mets on maha müüdud, lapsed on linna ära pagenud ... Kuidas teie linnamehena maaelu muresid näete? Milliseid muresid olete siitkandi inimestelt kõige rohkem kuulnud? Milliseid lahendusi oskate välja pakkuda?
Kõige olulisem on, et riik võtaks maapiirkondades elu toetamist olulise prioriteedina mitte ainult sõnades, vaid eeskätt tegudes. See tähendab, et tuleb tagada nii töökohtade kui haridus- ja kultuuriasutuste olemasolu, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus ning muu eluks vajalik kogu Eestis. Riik ei tohi oma tegevusega ise ääremaastumist esile kutsuda ega süvendada. Paraku näeme, et valitsus tihti just seda teeb.

Paljud noored soovivad maal elada ja pere luua, aga selle eelduseks on sobiv töökoht, lasteaiakoha olemasolu, kiire internetiühendus ning nii erasektori kui avalike teenuste kättesaadavus. Eesti on piisavalt väike riik, et meil ei tohiks olla äärealasid.

Mihhail Kõlvart ütles hiljuti LõunaLehes ilmunud usutluses, et Eestil pole olnud regionaalpoliitikat. Mida teie arvate?
Eestil on olnud heitlik ja tihti nõrk regionaalpoliitika. Liiga palju on sõltunud konkreetse valitsuse ja ministrite eelistustest, aga vaja oleks pikaajalist plaani ja järjepidevat poliitikat, et tagada inimväärsed eluvõimalused nii suuremates kui väiksemates kohtades.

Kuidas oleks võimalik tagada ütleme näiteks Viimsi ja Vastse-Roosa inimestele võrreldav elustandard?
Selle eelduseks on regionaalsed maksuerisused ning riiklike investeeringute ja Euroopa Liidu toetuste teadlik suunamine väljapoole nii-öelda kuldset ringi. Peame läbi maksupoliitika ja riigieelarve toetama võrdsemate võimaluste loomist, mitte laskma turumajanduse „nähtamatul käel“ meie regionaalpoliitikat korraldada.

Teame praegu, et Reformierakonna juhitav valitsus ei kehtesta uusi ega tõsta vanu makse mitte lõbu pärast, vaid sellepärast, et riigieelarve kõmiseb nagu õõnes puu. Opositsioonis olles on küll iseenesest hea kritiseerida, aga mida teeksite teie teistmoodi, kui oleksite peaminister? Kuidas teie rahapuuduse probleemi lahendaksite?
Valitsus viib ellu Reformierakonna hirmkallist valimislubadust ehk astmelise maksuvabastuse kaotamist, mis võtab riigieelarvest ligi 500 miljonit eurot aastas, aga aitab eeskätt keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesi, sealhulgas riigikogu liikmeid. Esimese asjana tuleks loobuda jõukaid soosivast maksupoliitikast ning kehtestada selle asemel euroopalik astmeline tulumaks.

Samuti tuleks maksustada pankade hiigelkasumeid, mitte läbi suruda maapiirkondade elanikke koormavat automaksu. Käibemaksutõus tuleks üldse tühistada, kuna see lööb kõige valusamalt madalapalgalisi ja eakaid. Küsimus on prioriteetides ja maailmavaates. Praeguse valitsuse maksupoliitika on ühiskondlikku ebavõrdsust suurendav, mis on minu hinnangul kardinaalselt vale suund.

Kui nüüd pakuksin enesekiitmise võimalust, siis – miks oleks Tanel Kiik parem Keskerakonna juht kui Mihhail Kõlvart? Mis on teie kui juhikandidaatide peamised erinevused?
Olen töötanud peaministri büroo juhina, ministrina kahes valitsuses ning juhin praegu riigikogu Keskerakonna fraktsiooni. Minu eeliseks on arvestatav töökogemus just üleriigilises poliitikas ning sellega kaasnev lai suhtlusvõrgustik. Lisaks olen töötanud ka erasektoris kinnisvara valdkonnas ning kohalikus poliitikas Tallinna abilinnapea ja linnavolikogu liikmena.

Konservatiivsema pilguga vaataja märgiks, et teie sünniaasta on 1989 ehk olete vaid (või juba) 34-aastane. Mihhail Kõlvart on 45, Jüri Ratas 45, Edgar Savisaar oli parteijuhi positsiooni kaotamise ajal vist 66-aastane. Ehk konservatiiv küsiks, kas te pole tuhandeid inimesi ühendava erakonna juhtimiseks veel pisut liiga noor?
Meie kõigi vanus kasvab iga päevaga, meeldib see meile või mitte. Olin 27-aastane, kui hakkasin juhtima peaministri bürood ning 30-aastane, kui asusin tööle sotsiaalministrina, kelle valitsemisalasse kuulus ligi pool riigieelarvet ja kümneid tuhandeid inimesi. Mul on piisavalt kogemusi, energiat ja ideid Keskerakonna uuele tõusule viimiseks.

Mida konkreetselt Kagu-Eesti inimeste heaks tahaksite ära teha, kui teist saaks Eesti ühe suurima erakonna juht?
Minu jaoks on oluline õiglasem maksupoliitika, solidaarse tervishoiusüsteemi tugevdamine, lisaraha eraldamine pensionitõusudeks ning tugev regionaalpoliitika. Ehk needsamad põhimõtted, mille eest seisin ka ministrina. Riik peab suunama senisest rohkem tähelepanu ja raha ühiskondlikku ebavõrdsuse vähendamiseks ning maapiirkondade toetamiseks. Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa vajavad enim tuge, kuna siin on tõsiseks probleemiks nii suur tööpuudus, väljaränne kui rahvastiku vananemine.

Lõpetuseks. Kas teie meelest peaks abielu olema ainult naise ja mehe vahel? Miks?
Mina olen üle kaheksa aasta abielus ja armsa tütre isa ning ei näe põhjust abielu teistele keelata. Teatavasti kehtestas riigikogu abieluvõrdsuse valitsuskoalitsiooni häältega ning sõltumata osa poliitikute retoorikast keegi seda tegelikult tagasi pöörama ei hakka.

 

Kes toetavad Keskerakonna esimehena Tanel Kiike?
Toetusest Tanel Kiigele on seni teatanud: partei senine esimees Jüri Ratas, KE Raplamaa piirkond, Haapsalu osakond, Pärnumaa piirkond, Hiiumaa piirkond, KE asutajaliikmed, Narva piirkond, Viljandi valla osakond, Anija osakond, Läänemaa piirkond, Jõgevamaa piirkond, KE endised ja praegused omavalitsusjuhid, Valgamaa piirkond, Eestimaa Rahvarinde eestvedajad, endised kesknoorte juhid, Järvamaa piirkond, Rakvere linna osakond.

Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna juhatus esitab erakorralisele kongressile esimehe kandidaatideks Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti. Ka Ida-Virumaa piirkond esitab Keskerakonna esimehe kandidaatideks Kiige ja Kõlvarti. Samasuguse otsuse on värskelt teinud Keskerakonna naiskogu.

 

 

Autor: Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/08/2023 10:18:07