Puhkpilliorkester Kungla oma praeguses koosseisus. Foto: Urmas Paidre

Puhkpillimuusika austajad kogunesid hiljuti Parksepa lauluväljakule, et nautida legendaarse meie kandi puhkpilliorkestri Kungla 145. aastapäeva kontserti. Lisaks muusika esitamisele ja kuulamisele meenutati orkestri ajalugu ning jagati teenetemärke.

Piduliku kontserdi juhatasid sisse „Aida” triumfimarsi helid ning siis astus juba lavale Kungla orkester ise. Nende esituses kõlas Eduard Tamme „Pidulik Eesti marss“. Alustada kontserti just Tamme loominguga oli väga päevakohane: samal ajal käis Võru linnas Eduard Tamme nimeline puhkpillimuusika festival – sügav kummardus mehele, kes pani aluse Eesti algupärasele puhkpillimuusikale. Eduard Tamm oli oma eluajal väga tihedalt seotud Võru ja Võrumaaga ning ladus puhkpillimuusika arengule Võrumaal tugeva vundamendi. Lisaks on ta tuntud marsimeister.

Kontserdi kava oli üles ehitatud nii, et pakkuda meeldivat puhkpillimuusika elamust kuulajatele koos orkestri sõpradega. Peopäeva olid kaunistama tulnud sõbrad Räpina orkestrist ja Võru orkestri esindus. Kontsertkava mitmekesistati, kaasates sellesse ka publikut. Publiku teadmisi pandi proovile küsimustega, mis puudutas orkestri ajalugu.

Siinkohal väike kokkuvõte ajaloost.

Puhkpilliorkestri Kungla tegevuse algus ulatub aastasse 1878, mil Aleksandri valla vallakirjutaja ja Rammuli kooli koolmeister Jaan Häusler asutas 14-liikmelise Väimela valla pasunakoori. Pärast esimese dirigendi lahkumist Tartusse tegutseti erinevate juhtide käe all nii puhkpilliorkestri kui mõnda aega ka segakeelpillide orkestrina. 1918. aastal liitus pasunakoor Kungla laulu- ja mänguseltsiga ning 1934. aastal võttis orkestri juhtimise ja uute pillide hankimise üle seltsi juhatuse aktiivne liige Vello Repp.

1969. aastast on orkestri ees seisnud Vello poeg Väino Repp, kes lisaks dirigenditööle õpetanud pillimänguoskusi paljudele kohalikele noortele. Alates eelmise sajandi keskpaigast on orkester Kungla osalenud kõikidel üld- ja noorte laulupidudel ning leidnud tunnustust erinevatel konkurssidel. Aktiivselt võetakse osa nii Võrumaa kui ka Võru valla kultuuriüritustest ning tehakse koostööd mitmete kohalike kogudustega. Orkester on jõudnud esinema ka Eesti piiridest väljapoole: Lätti, Soome, Venemaale, Poola.

Lisaks küsiti kontserdil küsimusi orkestri tegevusega seotud faktide kohta. Mõned näited.

Mis päeval ja mis kell on orkestriproov ning miks just sel kellaajal? – Esmaspäeval kell 18.30 (et töölkäijad jõuaks kohale ja koju jõudmine liiga öö peale ka ei jääks).

Mitu korda on orkester Kungla esinenud Estonia kontserdisaalis? – Kolm: 1961, 1980ndate keskel, 2021.

Millise ansambli kontserdil esineti orkestriga, trummariks selle sama ansambli laulja? – Rock Hotel ja Ivo Linna.

Milline laulja esines orkestri 100. juubelil – Kalmer Tennosaar.

Millises pillirühmas on läbi aegade mänginud kõige rohkem naisi? – Löökpillid.

Milline ehitis valmis orkestri 105. juubeliks? – Parksepa laululava.

Kes on olnud kõige pikemaajalisem mängija? – Leo Pallo.

Lisaks tagasivaatele orkestri 145 tegevusaastale keskenduti tänasele päevale ja tulevikule. Juubelikontserdiks valmis kaunis voldik, mis tutvustab orkestri lugu, väärtusi ja tänaseid pillimehi.
Täna on orkestris 17 tegevliiget, kes kõik olid pidupäeval laval. Kõige noorem orkestrant on seitsmeaastane väikese trummi mängija ja kõige staažikam pillimees orkestri dirigent Väino Repp. Reppide perekond on tänaseks orkestri ees seisnud 89 aastat ja järgmisel aasta tähistatakse 90 aasta täitumist.

Nagu pidupäevale kohane, on orkestril välja kujunenud traditsioon, et igal juubeliüritusel jagatakse teenetemärke. Viieaastast orkestrandistaaži märkivat rohelist märki sel korral välja ei antud. Sinine märk tähistab 15 aastat mängimist orkestris – pidupäeval said sinise märgi rinda Märt Metsla, Kaarel Külli, Tõnis Kattai ja Sulev Mõttus. Punase märgi (25 aastat mängimist orkestris) sai rinda Vahur Toom, kellel orkestrandi staaži 26 aastat.

Võru vallavalitsuse tänukirjad pälvisid: Aivar Raag (II tromboon, orkestris mänginud 53 aastat), Toomas Repp (orkester Kungla I kornet ja orkestri vanem, mänginud orkestris 40 aastat), Ele Paju (bariton, orkestris mänginud 34 aastat), Vahur Toom (II kornet, orkestris mänginud 26 aastat), Piret Piho (tenorsaksofon, orkestri varahoidja ja sekretär, orkestris mänginud 24 aastat), Inge Vill (I metsasarv, orkestri asjaajaja, orkestris mänginud 24 aastat).

Pidupäeval oli orkestrit õnnitlema tulnud sõpru lähemalt ja kaugemalt. Jagus toetavaid sõnu, emotsioone, rõõmu orkestri tööst ja tegemistest. Sel korral oli orkestri kingisooviks väike panus suure trummi fondi. Külalised olid pingutanud ja püüdlikumad tõid kingituseks nii suure trummi seemet kui ka väetist.

Aga nagu kõik külalised kinnitasid, on kõige olulisemad väärtused, mida orkester Kungla kannab. Kungla jaoks on oluline kogukonnas puhkpillimängu traditsiooni au sees hoida ning oskusi ja mängulusti edasi anda. Seetõttu on ikka orkestris kõrvuti mängimas vanemaid koos lastega, õdesid koos vendadega, vanavanemaid koos lapselastega, töökaaslasi ja naabreid.

Kohtumiseni orkester Kungla 150. aastapäeval!

 

 

Autor: INGE VILL
Viimati muudetud: 17/08/2023 08:39:41