Riik kulutab pool miljonit eurot riigikaitseinvesteeringuteks, loen riigihanked.riik.ee portaalist. Selle raha eest ostetakse ... spaa pakette. Rõuge põhikooli aastaeelarve on 424 000 pluss 50 000 koolisöögile. Haridusminister Kristina Kallas käis Lõuna-Eestis ja kinnitas, et üks sama suur kool läheb uuest õppeaastast kinni. Kuigi mõlemad „ellujäämisvalikus“ koolid, mida ta külastas, olid „nii toredad“, pole riigil mõlema lahtihoidmiseks raha. Nojah, 200 000 puudumise pärast pandi kinni Põlva sünnitusmaja. Võru praegusest sünnitusmajast jääb laiendatav Nursipalu harjutusväljak 2,6 kilomeetri kaugusele. Ega noored emmed pea vist muretsema – kaitsekulutuste eest remonditav haiglahoone läheb prognooside kohaselt sõjabaasi käsutusse ning Võru naised saavad sünnitada rahus ja vaikuses – 64 kilomeetri (haiglate vahemaa pigem 75 km ringis, linnade vahemaa ca 70 km – toim) kaugusel Tartus.

Prioriteedid näivad riigis paigas olevat. Spaa paketid on hankes kirjas küll palgasõdurimissioonidelt naasvatele veteranidele aklimatiseerumiseks, kuid tegu võib olla ka omalaadse riikliku hoolivusega – üks militaar mainis nagu muuseas, et kui laskeharjutusi hakatakse tegema neist ülivõimsatest relvadest, mille jaoks praegune ja ka laiendatav pauguväli väikseks jääb, tuleb ju nende majade inimesed ÜLE kelle kodude harjutuslaske tehakse, spaasse saata. Kavast, et lastakse ühest ja sihtmärk on teises Võrumaa otsas ning hiidvõimsusega raketid lendavad üle kohalike kodude, on rääkinud ka kaitseminister Hanno Pevkur. Milline vägev tunne on vaadata üle oma kodu lendavat (mis sest et alles õppiva laskuri juhitud) superraketti – minu riik kaitseb mind!

Kust tuleb mürk ja kuhu kaob vesi?
Võru külje alla tehti militaarse otstarbega puurkaevu kooskõlastuse taotlus, mille väljapumbatav veehulk oleks 300 kuupmeetrit päevas. Meie liitlaskaitsjad, kelle hulk Võrumaal peaks kavade kohaselt suurenema viie kuni kümne tuhande võrra, vajavad puhast unikaalset liustikuvett, mille sarnast pole kusagil maailmas. Meile nii igapäevane ülemistest pinnasekihtidest savikihiga eraldatud liustikuvesi on veeteadlasest ökoloogiadoktori (PhD) Kai Künnis-Beresi sõnul unikaalne ja taastumatu loodusvara. Sellist vett pole Soomes, Rootsis ega ka mujal Euroopas. Kesk- ja Lääne-Eesti joob veidi noorema siluri-ordoviitsiumi ja siluri põhjaveekompleksi vett.

Eesti aluspõhja noorimast devoni ladestu liivakivist saavad oma ainulaadselt puhta joogivee Lõuna-Eesti elanikud. Eesti-Läti piiriga lõpeb ka igapäevase joogiveena Lõuna-Eestis tarvitatav liustikuvesi. Lõpeb. See tähendab, et kui Lõuna-Eesti allikad mürgitada sedasama devoni ladestut segi põmmutades ja veel harjutusvälja tarbeks avatavatesse karjääridesse „helesinisteks laguunideks“ voolata lasta, kus see põuasuvedel lihtsalt ära aurab, meil siin lõunapoolses riiklikult elu edenemist mitteväärivaks kuulutatud pärakolkas joogivett enam ei olegi. Selles mõttes, et ei ole noh. Taastumatut ressurssi ei taasta.

Ca 300 m3 päevas kasutasid kunagi nõuka ajal vett ka mõned Lõuna-Eesti suurfarmid. Aga lehmad, kelle ülalpidamiseks seda vett kasutati, andsid vähemalt piima. Piim kõlbab ka januga juua.

250 päeva aastas hakatakse laieneval pauguväljal põmmima, teavitas kaitseministeerium algselt, põhjendades, miks on vaja kaht looduskaitseala ja 21 kodu kahurilihaks ohverdada. Me ei tea, kui palju hakkavad kohaliku looduse ja elukeskkonnaga mitte suhestuvad pidevalt roteeruvad „sõjaõppurid“ tegelikult laskma. Veel vähem teame, mis ained on igapäevaselt Võrumaa pinnasesse kõmmutatavates relvades, ehk mis mürgikokteil vihmaga siinsesse pinnasesse ning jõgede ja järvede vette pestakse. Ei taha seda teada ka kõmmutajad, nemad lähevad peale paukude tegemisi oma arenenud riikides asuvatesse kodudesse tagasi, kus hiigelsummade eest puhast inimsõbralikku loodust taastatakse ja inimeste kodurahu riiklikul tasemel kaitstakse. Teada on, et harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Vagula järve, sealt läheb veeühendus Tamulasse ja ka Eesti pikimasse looduslikku pühapaika – Võhandusse, kunagise nimega Pühajõkke. Jõkke, millele ei tohtinud selle püha paiga häirimiseks isegi vesiveskit ehitada, nagu meie esivanemad veel sajand tagasi teadsid. Pühajõe vastuhaku mälestuskivi asub üsna Vabaduse teeks ristitud kohalikele suletava harjutusvälja läbiva tee lähedal.

Kui praegu kurdavad Võru elanikud, et veepuhastusjaam haiseb, sest ei suuda puhastada Võru vett, siis lisades neile piiri peal olevatele võimsustele 5000-10 000 palehigis laskeharjutava sõjamehe reoveed ...

Meenub Eesti muinasjutu ahjualune: „Las ma võtan ühe kulbitäie, ega ma palju ei tahagi ...“

Kolm miljonit järve ja valla eest!
„Me kuldame nad üle!“ kiitles kaitseminister Pevkur „Terevisioonis” kohalike elanike kannatuste kompenseerimisest rääkides. Jättes mulje, et kohe-kohe upuvad pauguvälja mõju tõttu kodutunde kaotajad rahavoogudesse. Inimesed neist juba legendiks saanud 21 kodust pole ometi nõus oma kodudest loobuma. Kuldamisteenuse müügimehena käivat Nursi kandis ringi end Kaupo Kaasikuks nimetav tegelane riigi kaitseinvesteeringute keskusest. Kodukäija pakub vahetada maid „kuhu tahes“ , viia talusid „vabalt“ teise kohta, ühe järve eest lubanud ta peremehel küsida „kolm või kuus miljonit, pole vahet“. Tegelikult pole harjutusvälja laiendamist ametlikult isegi veel algatatud, seega pole põhiseadusega kaitstud eraomandi omanikel mingit ametlikku alust oma kodude hindamisi teha ehk miljoneid kokku lubava tegelase näol on tegu veidrakujulise ametniku omavoliga. Kui kohalikud küsid, mis alustel meie kõigi maksuraha nii lahkelt külvata lubav tegelane sel viisil lobeloba-meheks käib, vastati: „Riigikaitse investeeringute põhimääruse alusel“. Võtnud siis kohalikud uurida, aga põhimääruses polnud kodukäijaks käimise kohta ridagi.

Samal ajal tehakse valdadele „väärikate hüvitiste“ pakkumisi – kümme miljonit on lubatud jagada nelja otsese mõju alasse jääva valla vahel. Vallad aga ei saa inimesi „riigikuulekateks müüa“. Ühegi valla maad militaaride ihaldataval alal paraku pole. Kui üks mees lubab järve eest kolm milli, siis ametlikult soovib riik kolme miljoni eest osta tervet valda! Kõigi vallas välja mõjualasse jäävate asjaomaste inimeste peale jagades jääks sellest iga kodurahu kaotaja „ülekuldamiseks“ 230 eurot! Vägev kuldamine, selle eest ei saa üht mürakindlat akent ka ju. Eluaegse senisest elukvaliteedist loobumise eest pakub riik seega vaid peotäieks klaashelmesteks konverteeruva summa!

Uhkelt lubatakse valdadele raha „mõjude leevendamiseks“ aga keegi pole uurinud, ega kavatsegi uurida, mis mõjudest jutt käib. 27. juunil riigikogu, valitsuse ja presidendi ühisotsusega kehtima hakanud muudetud relvaseadus sätsetab, et keskkonnamõjude hindamist riigikaitseobjektide rajamiseks tegema ei pea. Ehitada võib mida iganes ja kuhu iganes lihtsalt ministri otsusega.

Kui Narva-Jõesuu linnapea küsis, miks nemad ei saa analoogse laiendusprojekti eest analoogsetki kompensatsiooni, sai ta väga jahmatava vastuse: Nursipalu vajab riigikaitselist erandit, sest ohuhinnang (mida keegi loomulikult kuskilt lugeda ei saa, sest see on salastatud) on erinev! Põhja-Eestis ei saa maksta kaitseministri lubatud „väärikaid hüvitisi“, kuigi Narva-Jõesuu on samuti ju piiriäärne piirkond. Kas 300-kilomeetrise läbimõõduga Eesti eri osades on samalt naabrilt erinev oht?

Kallid külalised, vaesed kohalised
Läinud aastal leppis peaminister Kaja Kallas Madridis kellegagi milleski kokku. See miski sätestab, et NATO peab saama Eestisse brigaadi. Leping olla salastatud 70 aastaks. 12 oktoobril 2022 ütles veel alles kiiret kohalikke „ära rääkivat“ lahendust uskuv Pevkur vallavanematele kaitseministeeriumis rõõmsalt, et näe, Inglismaal on inimesi nii tihedalt, et britid ei saa oma kodumaal uute relvadega harjutada. Meil on kohustus olla külalislahke ja pakkuda neile võimalusi, mida neil oma kodumaal pole. Pakkuda parimat ehk kaht looduskaitseala ja kaunist taastumatut ca 20 000 inimese elukeskkonda Lõuna-Eestis. Milleks? Segipommitamiseks loomulikult.

Riigi kaitseinvesteerignute keskus on juba rajanud Võru Taara kasamusse NATO sõdurite ajutiseks majutamiseks konteinerlinnaku, pindalaga 2500 m2. Konteinerlinnak majutab esialgu ca 500 NATO väelast (perioodil mai 2023 – aprill 2024). Konteinerlinnaku toitlustamiseks on rajatud välitelk, Meegomäele endise sõjaväe hoonetesse on rajatud liitlasvägede toitlustamiseks eraldi köök, mis valmistab NATO väelastele samas asuvast Kuperjanovi pataljonist eraldi sööki. Samas korratakse kodanikele endiselt: Võrumaale EI tule NATO baasi. Peame lihtsalt olema külalislahked meie liitlaste vastu.

200 miljonit tervikuna olevat kogu „kaitsekülalislahkuse kompleksi“ väljaehitamine kulud. Töökohti tuleb, hõiskasid poliitikud kohalike hirmu peale jääda ilma kümnete perede elutöödega loodud kohalikust ettevõtlusest. Samas pole kuskil kirjas, et hangete võitjad baasi rajamiseks ja hilisemaks majandamiseks peaks olema Võrumaalt. Ühe praeguseks juba teada oleva hanke võitja on Lätist, kohalik ehitusfirma ei kvalifitseerunud.

NATO konteinerlinnakule muide ostetakse Tallinna ettevõttelt sisse kojameheteenus – ilma, et riigile teenuse tellija poolt käibemaksu makstaks. Vallad näiteks peavad mistahes teenuseid ostes ülinapist riigi rahast ühest taskust teise maksma kõik maksud. NATO kojamehe kuupalk on 1800 eurot, sama raha koolis puuduva õpetaja palkamiseks riik ei leia.

Inglismaa ja muu „vana Euroopa“ elanikud võivad rahus magada – nende kodutunne ja kodumaa on püha, sinna sõjaväge maa- ja veemürgitamist harjutama ei lubata. Meil on maa riigijuhtidele püha vaid kolmel päeval nelja aasta jooksul: kui, rahvariie seljas, seda laulukaare all loosungina hüüda. Muudel päevadel sobib sellele maale pommirahe ja teerull, kohalikele klaashelmed ja Võru verd tilkuv süda ...

 

Autor: INGA RAITAR, Võro Kongressi Vanembite Kogo liige
Viimati muudetud: 03/08/2023 09:02:59