Küsitlus

Milline on sinu kodu peamine sooja-allikas?

PUUST JA PUNASEKS: kui kalliks läheb maarahvale automaks?

Arvutame konkreetsete näidete puhul, kui kalliks läheb Kagu-Eesti inimesele vana, keskmises vanuses ja uue auto pidamine ning milliste uute väljaminekutega tuleb arvestada neliveolise masina omanikul.

Rahandusministeeriumis valminud automaksu väljatöötamise kavatsuse järgi hakkaks sõiduki eest aastas küsitav maks sõltuma selle võimsusest, massist ja vanusest. Maksu hakkaks riik koguma järgmisest suvest.

Eelnõu väljatöötamise kavatsuses toob ministeerium maksu arvestamiseks välja kaks võimalikku mudelit. Esimene lähtub laiemalt sõiduki keskkonnamõjust selle tootmisel, tarbimisel ja utiliseerimisel ning teine kitsamalt, keskendudes vaid CO₂-heitmele sõiduki kasutamise ajal.

Vanemate autode eest tasutav maks oleks plaanide järgi väiksem, et soodustada autode lõpuni kasutamist ning et autod oleksid kättesaadavad ka neile, kes ei saa endale säästlikumaid sõidukeid lubada.

Võimsuse järgi arvutades oleks väiksema võimsusega ehk vähem saastaval autol väiksem maks. Registreerimismaks tasutakse esmasel kandel liiklusregistrisse või esimesel omanikuvahetusel Eestis. Selle eesmärk on ennekõike autode ostmise pidurdamine ja säästlikumate autode eelistamine.

Maks on sõidukipõhine ehk mitme sõiduki omanikul tuleb maksta nende kõige eest. Lisaks registreerimismaksule tuleks tasuda maksu peale 1. juulit 2024 kõigilt Eestisse toodud sõidukitelt, lisaks sõidukitelt, mis Eestis maksu kehtima hakkamise järel esimest korda omanikku vahetavad. Kui sõidukilt on Eestis registreerimistasu juba makstud, seda rohkem maksma ei pea.

Täpsemalt on rahandusministeerium välja käinud kaks võimalust, kuidas võiks autosid tulevikus maksustada. Nende kahe plaani vahel võiks rahandusministeeriumi hinnangul lähema kuu aja jooksul valida. Kumbki mudel peaks tooma eelarvesse 120 miljonit eurot aastas.

Esimese ehk laia mudeli puhul kasutatakse registreerimismaksu komponentidena CO₂-heidet ja sõiduki tühimassi ning vanust ning aastamaksu puhul mootori võimsust (kilovattides), tühimassi ja vanust. Mõlemal juhul lisandub baasosa (300 ja 30 eurot). Vanuse komponent vähendab teiste komponentide väärtust, nii et viimaks üle 20-aastaste sõidukite registreerimisel tuleb tasuda vaid baasosa ehk 300 eurot.

Aastamaks leitakse laia mudeli puhul sõiduki võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millele lisatakse baasosa. Ka siin vähendab vanuse komponent aastatasu, nii et üle 20-aastaste sõidukite eest tuleks tasuda vaid baasosa ehk 30 eurot aastas.

Kitsam mudel keskenduks just rohkem CO₂-heitme vähendamisele ja maksustaks vähem elektriautosid. Selles pakutavas variandis oleks maksubaasiks ainult heide, aga samuti väheneks vastavalt sõiduki vanusele. Sõiduki registreerimisel tuleks tasuda baasosa 300 eurot, millele lisanduks CO₂-heitme tasu alates heitme tasemest 95 g/km ning kasvaks ühtlaselt progresseeruvalt tasemeni 200 g/km. Maksumäära baastase on 0 eurot CO₂ g/km kohta ning maksimumtase on 15 eurot CO₂ g/km kohta.

Aastamaks lähtub kitsa mudeli puhul sarnasest loogikast, kuid tulenevalt palju suuremast maksubaasist ja jooksvast iseloomust on kümme korda väiksemate määradega. Kuni 95 g/km CO₂-heidet tekitavate või 20-aastaste autode omanikud maksavad vaid 30-eurost baasosa.

Kõlab keerukalt? Tõsi. Toome mõned näited.

LõunaLeht otsustas võtta automaksuplaanide mõju peamiseks konkreetseks näiteks vanema Volkswagen Passati, mis juhuslikus poeparklas esimesena ette jääb. Palun, siin ta on: transpordiameti andmetel universaalkerega Passat aastast 1996, 1,9-liitrine diiselmootor ja 66 kW võimsust. Ilmselgelt hästi hooldatud, sest esimese kordusülevaatuse (veermik ja vedrustus) on 400 000 kilomeetrit sõitnud masin saanud alles tänavu – ning korralise ülevaatusega juba samal päeval korduva edukalt läbinud. Auto on omal ajal vuranud pealinnas, käinud varem ülevaatusel Põlvas, viimati Tartus, ja sattus kaamera ette Räpinas.

Arvutasime ka seda, millised oleksid konkreetse rahvaauto maksud, kui see oleks tuliuus.

Maksuarvutused said tehtud LõunaLehe toimetuse masinaparki kuuluva 2016. aasta Citroën C4 ja esimesena silma jäänud maastikusuutliku ehk paljudele maainimestele hädavajaliku auto kohta. Esimeseks juhuslikuks neliveoliseks osutus 2014. aasta Subaru Legacy.

Üle 20 aasta vana Passati registreerimine maksab laia skeemi järgi 300 eurot, aastamaks on sel 30 eurot.

Kui täpselt samade parameetritega Passat oleks kuni viis aastat vana, siis oleks selle uuena registreerimise maks kallim. Heitmenormi pole sel vanakesel märgitud, ligi 1300-kilone tühimass tähendab 130-eurost tühimassi komponenti, millest uuema auto puhul läheb maksmisele 100%. Nii oleks uue Passati registreerimismaks (lai) kokku 430 eurot.

Kuna kitsad automaksud sõltuvad CO₂-heitmest, mida sel Passatil pole märgitud, siis jääb selle registreerimismaksuks ka n-ö uuena baasosa 300 ning aastamaksuks samuti baasosa 30 eurot.

Lai aastamaks oleks sellisel Passatil uuena 100% võimsuse ja tühimassi komponendist, millele lisandub baasosa. 66 kW võimsust tähendab 66 eurot, 13 tsentnerit kaalu tähendab 39 eurot. Kokku tuleks aastamaksu tasuda 135 eurot – kui see Passat oleks samade parameetritega veerenud liinilt maha viimase viie aasta jooksul.

LõunaLehe Citroëni lai registreerimismaksu arvutuskäik oleks järgnev. 300 (baasosa) + 99 (üks euro iga kilomeetri kohta heidetud CO₂ grammi kohta) + 196 (1400-kilose tühimassi puhul 14 eurot korda 14 tsentnerit). 295 eurost baasosale lisanduvast maksust läheb seitsmeaastase masina puhul maksmisele 80% ehk 236 eurot. Kokku oleks lai registreerimismaks 536 eurot.

„Sidruni” aastamaks käiks nii. 30 (baasosa) + 73 (üks euro iga võimsuse kilovati kohta) + 42 (kolm eurot iga tsentneri kohta). 115-eurosest lisamaksust läheb seitsmeaastasel autol maksmisele 80% ehk 92 eurot ja kokku tuleb aastamaksuks laia skeemi puhul 122 eurot.

Citroëni kitsas registreerimismaks käiks juba keerukama valemi järgi. 300 eurot (baasosa) + 99 x (99‒95) x 15/105 = 300 + 396 x 0,14 = 357 eurot. 99 on konkreetse auto kilovattide arv ja 95 kujutab n-ö rohelise ja minimaalselt maksustatava auto heidetava CO₂ gramme kilomeetri kohta.

Kitsas aastamaks käiks nii. 80 protsenti (seitsmeaastane auto) CO₂ arvutusvalemi summast. Valem on arvudega asendatuna selline: 30 + 99 x (99‒95) x 1,5/105 = 35,7. Napilt „rohelise” piiri ületavate heitmetega diiselauto kitsas aastamaks oleks seega 28,5 eurot.

Jõuame 2014. aasta Subaru juurde. Kaheliitrisel mootoril on 110 kilovatti võimsust, CO₂ heidetakse 166 g/km ja tühimass on üheksa-aastasel masinal 1,7 tonni.

Lai registreerimismaks oleks sel autol LõunaLehe arvutuste kohaselt 1141 eurot ja lai aastamaks ligi 115 eurot.

Sama neliveolise masina kitsas registreerimismaks oleks 1984 eurot ja kitsas aastamaks 119 eurot. Lühidalt: ka keskealise neliveolise ülalpidamine pole tulevikus odav lõbu.


Plaanitav registreerimismaks alates 1. juulist 2024 (lai)
Baasosa: 300 €
CO₂ komponent: 0–100 g/km = 1 €/g
100–300 g/km = 1–25 €/g (progressioon 10 g sammudega)
300+ g/km = 25 €/g
Tühimassi komponent: 0–1200 kg = 10€/100kg
1200–3500 kg = 10–50 €/100 kg (progressioon 50 kg sammudega)
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%

Plaanitav aastamaks (lai)
Baasosa: 30 €
Võimsuse komponent: iga 1 kW = 1 €
Tühimassi komponent: iga 100 kg = 3 €
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%

Plaanitav registreerimismaks alates 1. juulist 2014 (kitsas)
Registreerimismaks kuni 95 g/km CO₂: 300 €
Registreerimismaks vahemikus 95–200 g/km: 300 € + CO₂ × (CO₂−95) × 15/105
Registreerimismaks üle 200 g/km: 300 € + CO₂ × 15

Plaanitav aastamaks (kitsas)
Aastamaks kuni 95 g/km CO₂: 30 €
Aastamaks vahemikus 95–200 g/km CO₂: 30 + CO₂ × (CO₂ − 95) × 1,5/105
Aastamaks üle 200 g/km CO₂: 30 + CO₂ × 1,5
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 31/07/2023 11:41:51

Lisa kommentaar