Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Tartu maakohtu Võru kohtumaja Põlva osakonnas otsustati sel suvel saata viieks kuuks vangi roolijoodik, kes ei suutnud tingimisi katseajal käsi alkoholist eemale hoida.

55-aastane põlvamaalane AM oli juunis Põlvas kohtu ees, sest Tallinna vangla Tartu kriminaalhooldusosakond oli esitanud erakorralise ettekande tema kui süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks.

Mullu septembris tunnistati mees süüdi joobnuna mootorsõiduki juhtimises ja talle määrati viiekuuline vangistus tingimisi kaheaastase katseajaga. Katseajal pidi AM alluma kontrollnõuetele, ta võttis kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis.

Tänavu veebruaris tegi kohus kriminaalhooldusosakonna taotluse peale määruse, milles määras AM-ile kohustuse minna alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Selgus, et mees oli katseajal juhtinud mootorsõidukit kerges joobes ning detsembris rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu.

Tänavu mais esitas kriminaahooldusosakond kohtule erakorralise ettekande, milles taotles mehele mõistetud tingimisi vangistuse pööramist täitmisele. Aprillis oli ta jätnud end kriminaalhooldaja juures registreerimata ja rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mais rikkus kriminaahooldaja kontrollile allumise kohustust ega ilmunud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ rühmatundi. Kohtus selgus veel, et registreerimiskohustust oli mees rikkunud ka juunis.

Kohustuste rikkumisest veidi lähemalt. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ilmunud mees aprillis registreerimisele kahel põhjusel: kuna oli tarvitanud alkoholi ning polnud millegagi tulla. AM teatas, et ta hakkas alles samal päeval autot otsima, kuid ei saanud küla pealt ühtegi. Kohus aga märkis, et kriminaalhooldaja juurde minek oli talle teada juba kuu aega varem ja kuna mees oli sel ajal mitu päeva alkoholi tarvitanud, siis ta ilmselt tegelikult transporti tõsiselt ei otsinudki.

13. juunil pidi mees ilmuma kohtusse ja selle järel registreerimisele, kuid ei jõudnud taas kohale. AM väitis, et tal polnud taas transporti: sõidutada lubanud sotsiaaltöötaja pidanud mujale minema ja buss oleks tulnud liiga vara. Kriminaalhooldaja suhtles aga sotsiaaltöötajaga ning too teatas, et oli valmis meest sel päeval sõidutama, kuid hommikul teatanud too, et kohtuistung jääb ära. Kohus avastas meest küsitledes ka seda, et ta tegelikult üldse ei teadnudki, millal tema Kanepi valla kodukandist Põlvasse bussid käivad.

Aprillikuise juhtumi kohta kirjutas kriminaalhooldaja protokolli, et käis 27. kuupäeval mehe elukohas tema joovet kontrollimas ning AM puhus välja näidu pea poolteist mg/l. „Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn, silmade punetus, segane kõne, kerged häired tasakaalus ja koordinatsioonis, väriseb. Protokolli koostamisel on AM selgitanud, et on alkoholi tarvitanud kahel päeval ja ära joonud kolm pudelit viina suurest kurvastusest. Kuigi süüdimõistetu kohtuistungil esmalt alkoholi tarvitamisega seonduvaid asjaolusid ei mäletanud, jäi ta peale protokolli avaldamist oma varasema seletuse juurde,” on märgitud kohtudokumentides.

Maikuus tahtsid ametnikud taas mehe kodus alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrollida, kuid uks oli lukus, koputamisele ei reageeritud, telefonile ei vastatud ja tagasi AM ka ei helistanud. Hiljem väitis mees kriminaalhooldajale, et ta sel ajal magas, kohtuistungil aga teatas, et oli hoopis tütre juures Tartus ja telefon hääletu peal. Miks ta vastamata kõnet märgates tagasi ei helistanud, mees öelda ei osanud.

25. mail pidi AM ilmuma sotsiaalprogrammi rühmatundi, kuid kohale ei jõudnud. Kriminaalhooldajale ütles mees telefonitsi selgituseks, et tal puudus kohale sõitmiseks transport. Hääle järgi tundus ta olevat joobes ning tunnistas ka kriminaalhooldajale, et on mitu päeva joonud. AM arvati programmist välja.

Kohtuistungil väitis mees, et puudumise põhjuseks polnud alkoholi tarvitamine, aga päris põhjust kohtule samas öelda ei osanud.

Kohus tõi välja mehe läinud aasta sügisel ja talvel toime pandud nõuete rikkumised, kuid märkis samas, et mees läks enne jõule kuuks ajaks TÜ psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete osakonda ravile ning ravikohustus on täidetud. Ka iseloomustavat teda positiivselt, et ta käib vaimse tervise õe vastuvõttudel.

„Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude toimepanemise eest ning katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine annab alust järeldusele, et süüdimõistetu on alkoholiga liialdav isik, kelle puhul on alkoholi tarvitamine ka käitumiskontrolli nõuete rikkumise peamine algpõhjus,” leidis aga kohus. „AMi senise käitumise põhjal on tõenäoline, et AM jätkab alkoholi tarvitamist ja tema rikkumised ei lõpe. Seda eriti asjaolu valguses, et süüdimõistetu on ise kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ta niikuinii alkoholi tarvitamise keeldu järgida ei suuda ega tahagi.”

Kohus otsustas pöörata mehe vanglakaristuse täitmisele. Arutusele tuli ka võimalus asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kohus leidis aga, et AM pole selleks sobiv inimene. Eeskätt puudub tal töövõime, tema enda kinnitusel on tal tasakaaluhäired. Suurimaks takistuseks võib kohtu hinnangul aga saada AMi suutmatus alluda käitumiskontrolli nõuetele ja üldkasuliku töö ajakavale.

„Asjaolude valguses, et AM pole seni suutnud nõuetekohaselt täita registreerimiskohustust ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ning hoiduda alkoholi tarvitamisest, puudub kohtul igasugune veendumus, et süüdimõistetu hakkaks seda tegema edaspidi ning täidaks sealjuures kõrvalekaldumatult üldkasuliku töö ajakava,” märgiti otsuses ja saadeti mees viieks kuuks vangi.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 20/07/2023 10:01:17