Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Meiekandimees otsib loodussäästlikule kuivkäimlale uut nime

Peep Tobreluts kuivkäimla sõnaust välja kuulutades. Kaader videost

Kagu-Eesti päritolu tuntud ökoentusiast Peep Tobreluts (53) kuulutas hiljuti välja ideevõistluse kuivkäimlale uue nime leidmiseks.

Lääne-Virumaal Puhta Vee teemapargis peeti juunis Pandivere veepäeva. Traditsiooniks saanud ökokonverentsil kuulutati muu hulgas välja kuivkäimla sõnaus: otsitakse piktogrammi, akronüümi, lühisõna, millega tähistada liiga pikka ja lohisevat sõna „kuivkäimla”.

„Kuivkäimla mõiste ise on kirju, sest tehniliselt on sellel väga palju variante,” teatas Peep Tobreluts sõnause kirjelduses. „Veeta tualett võib olla lihtsalt ühte paaki koguv, uriini ja rooja separeeriv, külmutav või tuhastav. Kuid kui potis külmutatud kraam järgmisena kompostimisel üles sulab, kas see siis on või oli kuiv? Või kas mitmekilovatine minikrematoorium (tuhastav/põletav) on ka kuivkäimla? Tehnilistes detailides võib pikalt vaielda, kuid sõnause mõte on vett mittetarbivale tualetile leida üks üheselt mõistetav ühisnimetaja. Sest kui kohata keset metsa kuivkäimlat, millel ilutseb silt WC, siis see ei ole kuidagi asjakohane (WC – water closet, tõlkes vesitualett).”

Öko- ja kuivkäimlaentusiasti kirjelduse kohaselt on kuivkäimla mistahes vett loputuseks mittekasutav käimla, veevaba käimla. Korralik kuivkäimla peab olema mugav, puhas, keskkonnasäästlik ja kasutatav nii suvel kui talvel. Kuivkäimla saab olla õues, aga ka eluruumides, nii renoveeritavas kui uusehitises. Kuivkäimla abil saab kokku hoida ligi 30% puhast joogivett ning sama palju reovett jääb „tootmata”. Samasse ritta ei sobitu plastist ja sinise desoainega festivalikäimlad, samuti bussides, karavanides ja paatides kasutatavad.

„Aitüma huvi tundmast!” vastas Tobreluts sel nädalal LõunaLehe päringule. „Sõnaus kulgeb vaikselt, tänaseks on paar tosinat pakkumist. Enne lõppu pole plaanis sõnu välja tilgutada. Lõpp on koostöös sügisese sonaus.ee aktsiooniga. Siis läheb lahti üleriigiline roheteemaline sõnaus.”

Käimla uue nime teemat kajastatakse mehe sõnul sel suvel pisut näiteks Viljandi ja Äksi (eel)arvamusfestivalidel, Imavere piimapäeval, Türi Rohevestil ja ka meie kandis Karilatsi ökofestivalil.

Peep Tobreluts oli aastaid Põlvamaal asuva Süvahavva küla vanem ning on tänini seotud seal asuva Süvahavva loodustaluga. LõunaLehe lugejatele on ta ammusest ajast tuttav kui mees, kes kaitseb ja propageerib kuivkäimlaid kui loodushoidlikke ja säästlikke kehakergenduskohti. Viimati ütles ta mullu oktoobris ilmunud ja statistikaameti andmetel põhinenud leheloos „Kümned tuhanded pered ajavad läbi WC-ta” muu hulgas seda, et kemmerg (see sõna on pärit saksa keelest) pakub rasketel aegadel sõltumatust.

„Panen südamele, et hoidke alles ahiküte, salvkaev, kelder-sahver, saun ja veevaba käimla!” ütles Peep Tobreluts toona. „Ärge andke oma iseseisvust kergekäeliselt ära põrandaküttele, puurkaevule ja vesivetsule! Priiskav elu on minevik, tulevik on kestlik kahanemine, jätkusuutlikult-targalt tegutsemine. Hoidke ennast, oma kodu ja Eesti loodust!”
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 06/07/2023 10:19:26

Lisa kommentaar