Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Värska talumuuseumis näeb taluloomi ja -linde

Kui LõunaLeht talumuuseumiga tutvus, oli paberitega Eesti maalammas koos tallega siia äsja toodud Lahemaalt. Muuseumi töötajate sõnul olla see tõug Lõuna-Eestis kas kadunud või siis segunenud. Foto: Vidrik Võsoberg

Värska talumuuseum on Setomaa muuseumite üks lüli. Nii nagu talumuuseumgi, asub ka Seto tsäimaja kunagise Eesti kaitseväe Petseri Põhjalaagri maa-alal.

Talumuuseumi nimi ütleb, mida seal näha saab, aga siin on ka minevikust pärit põllutööriistade, hobusõidukite, eluruumide, talu abihoonete ja kõige majapidamises vajaliku kõrval sõna otseses mõttes elavaid eksponaate, selliseid, keda oli omal ajal igas talus, nüüd vaid üksikutes. Just Värskas saavad need lapsed, kes pole varem taluloomi ja -linde lähemalt uudistada saanud, neid näha.

Oma ruumikas ja kuudiga aedikus on keskmist kasvu musta karvaga koer. Eemal võre all igatsevad viis kassipoega vabadusse või veel kassiemalt piima. Et lapsed kassipoegi näha saaksid, tuli muuseumi noor kassiproua viia ühe kassihärra juurde.

Koduloomadest on uustulnuk eesti maalammas, kes koos tallega toodi siia juuni alguses Põhja-Eestist Lahemaalt, sest Eestimaa lõunaosast on maalamba tõug juba kadunud. Koos lammastega on aedikus kits kahe tallega, kõrvalaedikus helepruuni karva suur ja elavaloomuline sokk.

Kanad kaagutavad oma aedikus kõvasti ja kaks kukke hoiavad neil silma peal, kuigi kanad pääsevad vaid ava kaudu lauta munema. Lähedal on puurides küülikud.

Eemal karjamaal on eesti tõugu lehm. Siga tuli katku levides tappa ja uut ei riskita võtta.

„Lapsed muutuvad loomade-lindude juures nii elavaks, et neid tuleb aedikute ees lausa vaigistada,” ütles perenaine Marje Linnus.

Talumuuseumi lõpus on väike puu- ja juurviljaaed, kus kasvavad erinevad marjapõõsad ning peenardel juurviljad, sibulatest naeristeni.

Muuseumi direktor Merily Marienhagen ütles, et nende eesmärk on Eesti ja ka Setomaa pärandi säilitamine, eriti selle osa, mis on hävimisohus. „Muuseumi perenaised annavad oma jutuga samuti edasi kohalikku pärandkultuuri,” rääkis Marienhagen. Ta lisas, et muuseumi jaoks on ütlemata tore, kui külastajad satuvad ringkäigul n-ö elus muuseumi, st näevad siin loomi ja linde.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/07/2023 09:31:44

Lisa kommentaar