Vene sõdurid tapsid Saarlasõ külas jõhkralt pere
Leinapäeval, 14. juunil sõitis 25 mementolast Põlvamaalt kommunismiohvrite memoraali juurde Maarjamäele, et osaleda üle-eestilisel küüditatute mälestusüritusel. Sõit andis neile võimaluse hetkeks seisatada pikas koridoris nimetahvli ees, millelt vaatab vastu Siberis hukkunud lähedase nimi, ja asetada selle ette küünal.
Samal päeval avati pika koridori seinal järjekordne kommunismiohvrite nimedega mälestustahvel.
Mälestusüritusel kõnelnud riigi esindajatest tõi kõige valusama näite Võrumaalt pärit riigikogu esimees Lauri Hussar. Juhtum, millest ta kõneles, leidis aset samuti Võrumaal.
„Sellel seinal on ka minu vanaema tädi Minna Laatsi, tema tütre Aliide Purru, tütremehe Otto Purru ja nende poja Agathoni nimi, kes kõik tapeti Nõukogude armee sõdurite poolt 13. augustil 1944. aastal Saarlasõ külas Rõuge kandis,” kõneles Hussar.
Tapjateks olid vene sõdurid, kes 12. augusti öösel olid pealetungi käigus jõudnud Pärlijõeni. Hussar ütles, et mõrtsukate ebainimlik hinnang oli kirjutatud pereema Aliide foto tagaküljele. Ta märkis, et kirjutatu oli ülistus punavägedele ja seda on meil inimlikult raske mõista.
Tekst on järgmine: „See foto jäi maha võõrustajatest, kes põgenesid paanikas meie vägede eest. See jäägu meelde sajaks aastaks. Au ja kuulsus meie armeele, elagu meie julged kangelased. Ainult nii saame anda hinnangu sellele episoodile.”
„Mis inimene see küll on, kes on valmis selliseks teoks ja selle nii võikal moel jäädvustamiseks?” küsis kõneleja.
Ta tunnistas, et kõnealune foto koos venekeelse teksti ja dateeringuga 14. august 1944, on kõige kohutavam pilt nende fotoalbumis.
„See võtab kokku kogu punaterrori õudused, see on vaikiv tunnistus kõigest sellest, kuidas taheti murda meie vaimu ja see punavõimule allutada,” sõnas Hussar.
Hussar märkis, et Saarlasõ külas toimunud sõjakuriteost rääkinud vene sõdurid külaelanikele, et kuna majas oli telefon, siis 80-aastane Minna olevat aidanud taanduvaid Saksa vägesid tulejuhina, mis olevat olnud piisav põhjus tema mahalaskmiseks.
Teise versiooni kohaselt olevat pere tapetud, kuna nad üritanud sõduritele viina asemel seebilahust joota.
„Mõlemad versioonid mõjuvad naeruväärsete ja otsitutena, et õigustada toime pandud kuritegusid,” ütles kõneleja.
Riigikogu esimehe sõnul ei ole inimsusevastastele kuritegudele õigustust: „Peame neid mäletama, et need ei korduks. Meil on kohus mäletada kõiki punaterrori ohvriks langenuid ja meie kohus on selle eest seista, et nende nimed ajaloost ei kustu.”
Enne kommunismiohvritele pühendatud memoriaali juurde sõitu mälestasid ja asetasid Põlvamaa mementolased pärja nii Veriora raudteejaama juures oleva mälestuskivi kui ka Põlva raudteejaama lähedal asuva mälestusmärgi ette.
Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/06/2023 10:33:09