Pühajärve rand. Foto: Otepää VV

Üks ilus rannapäev on suurepärane viis nautida imelist Eesti suve, päikest, vett ja liiva. Vaatame üle peamised rannas viibimise reeglid, et suvemõnude nautimine oleks võimalikult ohutu.

Rannas on keelatud:
1. Koerad, kassid ja muud koduloomad (sh eksootilised loomad).
Avalikes supelrandades on keelatud lemmikloomade viibimine ning sellest annavad märku ka randa püstitatud keelumärgid. See reegel on kehtestatud peamiselt hügieenilistel põhjustel ja külastajate ohutuse tagamise nimel. Lemmikloom võib rannas tekitada segadust ja ebameeldivusi olenemata sellest, kui hästi on loom koolitatud. Kindlasti peab ka arvestama, et erinevate loomade vastu võib rannas viibijatel esineda ka allergiaid või foobiaid, mis võib rannakülastuse väga ebameeldivaks muuta.

2. Suplusvees pesemine.
Rannas olles on oluline meeles pidada, et ranna vesi on kõigile mõeldud suplemiseks ja lõõgastumiseks. Suplusvees enda pesemine rikub veekvaliteeti ning sellega mõjutab see teiste inimeste supluselamust. Seetõttu tuleks enne randa minekut end korralikult juba kodus pesta ja hiljem kasutada olemasolevaid duširajatisi.

3. Suplusvees urineerimine.
Suplusvees urineerimine on tervise- ja hügieeninõuete rikkumine ning see võib kahjustada keskkonda ja teiste külastajate tervist. Rannas tuleks kasutada selleks ettenähtud tualettruume, et ühiselt hoida suplusvesi puhtana. See reegel kohaldub ka lastele, seega tuleb see lapsevanematel lastele selgeks teha ning väikelaste puhul kasutada selleks loodud ujumismähkmeid.

4. Lärmi tekitamine.
Rannas viibides peaksime olema teadlikud teiste külastajate soovidest ja vajadustest. Liigne müra võib häirida teisi rannas viibijaid, kes soovivad lõõgastuda ja nautida rahulikku keskkonda. Seetõttu on oluline vältida muusika mängimist, valjult vestlemist või muud lärmi tekitavat tegevust.

5. Alkoholi tarbimine.
Eestis on alkoholi tarbimine avalikus kohas – ka rannas – keelatud. See reegel on kehtestatud turvalisuse ja võimalike tekkivate käitumisprobleemide vältimiseks. Alkoholi tarvitamine on üheks suuremaks probleemiks meie randades, kuna selle mõju all olevad inimesed võivad käituda ettearvamatult ning ohustada nii ennast kui ka teiste külastajate turvalisust.

6. Suitsetamine.
Enamikes randades kehtib suitsetamiskeeld. Suitsetamine on tervistkahjustav mitte ainult suitsetajale endale, kuid ka kõrvalviibijatele, mistõttu on see äärmiselt ebameeldivust tekitav paljudele rannakülastajatele. Suitsetamine on ka tuleohtlik tegevus ning suitsetamisest alles jäävad konid jäävad kahjuks tihti randa, reostades sellega loodust. Suitsetamiskeelu eesmärk on säilitada rannas hea õhukvaliteet ja hoida keskkond suitsu- ja prügivaba.

7. Klaastaara.
Rannas on klaastaara kasutamine rangelt keelatud. Klaasil on kõrge oht purunemiseks, mis võib tekitada tõsiseid vigastusi nii inimestele kui ka loodusele. Selle vältimiseks tuleks eelistada teisi pakendeid, mis ei põhjusta ohtu. 2022. aastal osutasid G4Si rannameedikud esmaabi lõikehaavadest tingitud juhtumite puhul 154 korral.

8. Grillimine.
Enamikes randades on keelatud grillide kasutamine. Avatud tule kasutamine rannas võib olla tuleohtlik ning kujutada sellega ohtu nii inimestele kui ka loodusele. Rannas tuleks kasutada selleks ettenähtud grilliplatse või eelistada valmistoitu.

9. Telkimine.
Avaliku korra eeskiri keelab telkida selleks mitte ettenähtud kohas – ka avalikus supelrannas. Eestis on palju häid tasuta telkimiskohti. Telkimiseks ettenähtud kohtades on sageli paremad võimalused rahulikuks ja ohutuks ööbimiseks ning need on kohandatud spetsiaalselt telkijate vajaduste rahuldamiseks. Avalikud supelrannad ei ole telkimiseks mõeldud.

Rannas viibides on oluline meeles pidada, et reeglid on kehtestatud selleks, et me kõik saaksime rannast võimalikult palju rõõmu tunda. Meie ühine vastutus on säilitada ranna puhtus, turvalisus ja keskkonnasõbralikkus.

Rannavalvurid panevad veel südamele:
* Madratsid ja muud täispuhutavad abivahendid ei olegi nii ohutud. Täispuhutavad vahendid tekitavad vale-turvatunde. Eriti ohtlikud on need alkoholi tarvitanud inimeste või laste kasutuses, kes kasutavad neid veepinnal püsimiseks ja milleta nad vees tegelikult hakkama ei saaks. Ootamatu maatuule puhul merele triivimise, ümberminemise või isegi täispuhutava vahendi purunemise korral võivad olla ehmatavad või isegi traagilised tagajärjed. Nende kasutamisel on täiskasvanutel oluline jälgida tuule suunda ja tugevust ning püsida ärkvel ja valvas ümbritseva suhtes. Laste puhul peab laps asetsema täiskasvanu ja rannakalda vahel haardeulatuse kauguses kõrgendatud tähelepanu all, et ootamatule olukorrale viivitamatult reageerida.

* Tornist või sillalt hüppamine võib olla lõbus, kuid alati tuleb olla ettevaatlik. Vettehüpped võivad olla meeleolukad ja lõbusad, kuid selleks on oluline pidada meeles kahte olulist tegurit: ujumisoskus ja kontrollitud veekeskkond. Vette võib hüpata juhul, kui on oskus ujuda – ikka selleks, et oleks võimalik taas veepinnale jõuda. Tundub elementaarne, kuid aastast-aastasse peavad just Lõuna-Eesti randade rannavalvurid tõttama appi hüppetornide läheduses hätta saanud inimestele, kellel tegelikult puudub ujumisoskus. Seega, enne kui astud enda kehapikkusest sügavamasse vette, veendu, et sul on iseseisvad oskused ka sealt tagasi tulla.

Kuid kui ujumisoskus on olemas – kas siis võin hüpata kõikjal? Ei – kindlasti mitte. Vettehüpete soovi korral eelista alati avalike valvega supelrandade veetorne ja hüppepukke. Seal piirkonnas on korraldatud vee põhja kontrollimine iga hooaja alguses ning iganädalaselt mõõdetakse veetaseme kõrgust. Kontrollimata põhjaga vetesse hüppamine võib olla ühe korra lõbus, kuid seal leiduvad tundmatud üllatused võivad elu pöördeliselt muuta ning kurvalt lõppeda.

* Hoolime ühiselt ja jälgime üksteist – eriti lapsi. Kui oled rannas ja näed üksinda uitavat last, siis anna sellest kindlasti teada rannas viibivatele rannavalvuritele või valveta ranna puhul politseile. Ohutunde mitte tajumise tõttu on lapsed väga visad kaduma mänguhoos. Seetõttu tuleb lapsi hoolikalt alati jälgida. Selleks, et juba kadunud lapse leidmine oleks lihtsam, on ellu kutsutud laste käepaela süsteem. Suuremates randades üle Eesti saab rannavalvuritelt küsida lapse käepaela, kuhu läheb kirja lapse nimi ja rannas parasjagu viibiva täiskasvanu telefoninumber. Käepaelaga lapse leidmisel on võimalus viivitamatult vanemale helistada ning ta taas lapsega kokku viia. Kuid tasub meeles pidada, et lapse käepael ei asenda kunagi vanema kohustust oma last päriselt jälgida.

Rannas viibides märka, hooli ning vajadusel juhi rannavalve tähelepanu rannas toimuvale, sest suvi on selleks, et luua ilusaid mälestusi.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 22/06/2023 10:01:31