Jaanišašlõkk tuli väga hea, aga mis ma haisva pakendiga peale hakkan?
Suviste õuepidude hooaeg on alanud, kuid nende käigus tekib ka jäätmeid, mille ühte, segaolmekonteinerisse kokku panek oleks vastutustundetu. Kuidas jäätmeid õigesti liigiti koguda, et neid oleks võimalik suunata materjalina ringlusesse, õpetavad Eesti Pakendiringluse ja EKT Ecobio spetsialistid.
Kõige tähtsam on tekitada võimalikult vähe jäätmeid: kasutada korduvkasutatavaid tooteid, nõusid; samuti varuda toitu nii paras kogus kui võimalik, pigem vähem ja pigem ka selline toit, mis seisab kauem värske; mida on võimalik ülejäämise korral külmutada või kasutada järgmisel päeval teistes toitudes.
Kui aga siiski jäätmed tekivad, on oluline teada, et jäätmed ei ole prügi, vaid materjal – need sisaldavad ressursse, mida saab võtta uuesti kasutusele. Ringlusesse võtta on võimalik aga vaid neid jäätmeid, mis on liigiti kogutud.
Liigiti kogutud jäätmed töödeldakse, nendes sisalduvast materjalist saab uue tooraine, mida kasutatakse uute toodete valmistamiseks.
Kuidas käituda tavalisemate jäätmetega, mis grillipeo käigus tekivad?
Biojäätmed, see tähendab riknenud toit jm toidujäätmed: kui kogud toidujäätmed eraldi, paned need biojäätmete (pruuni) konteinerisse, on need on väga väärtuslik ressurss, millest saab tänapäevase tehnoloogiaga toota edukalt gaasi ja väetist. Kodustest biojäätmetest toodab Eestis biometaani EKT Ecobio tehas Maardus. Biolagunevate jäätmete konteinerisse võib koguda: pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorimisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks toidu või rasvaga määrdunu majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.
Eri plastidest pakendid. Kui võimalik, vali toode, mis ei ole üldse pakendatud, mida saad osta oma pakendisse või mis on pakendatud näiteks klaas- või metallpakendisse (neid on lihtsam ümber töödelda). Kui see aga võimalik ei ole, siis kogu plastpakendid, olenemata täpsest materjalist, suurusest või kujust, eraldi ja pane segapakendikonteinerisse. Pakendikonteinerisse sobivad KÕIK pakendid, sh lihade karbid, kilekotid, jogurti- jm topsid, ketšupipudelid, juustu- ja vorstipakid, kilekotid, mis on näiteks maitsetaimede ümber jne).
Kõige keerulisem küsimus: mida teha šašlõkiämbriga, mille põhjas ulbib marinaad ning haiseb ja määrib hirmsasti? Vastus on lihtne – marinaad vala biojäätmetesse, võimalusel loputa tühi pakend kergelt üle, et see teisi pakendeid ei määriks ning pane pakendikonteinerisse. Kui pakend aga väga määrib, siis pane see olmejäätmetesse.
Pakend peaks olema puhastatud toidust nii palju, et ta ei määri teisi pakendeid.
Kõige olulisem on, et plastpakend ei satuks keskkonda ega lõkkesse, sest uuringutega on leitud, et selleks, et näiteks üks plastpudel laguneks, võib kuluda kümneid, isegi sadu aastaid. Lisaks: plastid eraldavad lagunedes aineid, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele.
Plastpakenditest tehakse uusi tooteid, näiteks terrassilaudu, lillepotte jmt ehitus- ja sisustustooteid, aga ka uusi pakendeid või spordirõivaid.
Erisugustest plastidest ühekorranõud, papist või paberist ühekorranõud. Pigem ära neid osta – kõik tooted, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, on keskkonnale väga suur koormus. Kui siiski kasutad ühekorranõusid, siis puhasta need toidujäätmetest (biojäätmete kasti) ning pane segapakendikonteinerisse.
Paber- ja papp-pakendid. Näiteks lihakarbi ümber olev papp, küpsise- jm karbid, helbepakid, papist puuviljaalused, ka kreemituubide karbid jmt. Kogu eraldi, vii paberi- ja papp-pakendi konteinerisse, neist tehakse uusi pabertooteid.
Klaaspakendid (purgid ja pudelid, pandita, näiteks veini- ja kange alkoholi pudelid, ketšupipurgid jmt). Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne, kuna seda saab korduvalt ja pea lõputult taaskasutada ilma, et selle kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid, mis kodus eraldi koguda ja klaasikonteinerisse viia, lähevad uute klaastoodete valmistamiseks. Klaaspakenditest tehakse uusi klaaspudeleid ja -purke, samuti saab klaasipuru kasutada näiteks betoonplokkide valmistamiseks. Igal juhul läheb liigiti kogutud klaaspakend 100% ringlusesse: vii pudelid ja purgid klaasikonteinerisse!
Muud grillipeo jäätmed
Salvrätikud – kui neid on vähe või on määrdunud rasva ja toiduga, võid panna segamini biojäätmetega. Kui neid oleks biojäätmete massis juba rohkem kui viiendik, siis viska pigem segaolmekonteinerisse.
Ühekordsed grillimistarvikud – pigem ära selliseid osta, sest kõike, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, peaks vältima. Kui ostad, viska pärast kasutamist segaolmekonteinerisse. Alumiinium on ringlusse võetav ainult siis, kui see on rasvast puhastatud ja pole koos teiste toidujääkidega.
Katkised nõud – võimalusel proovi parandada, kasuta kunstiks või kui see ei sobi, siis ei jää muud üle kui visata segaolmekonteinerisse – need ei sobi klaasitootmise komponentideks.
Katkised riided, mänguasjad jmt – nendega ei ole kahjuks midagi teha, pane segapakendikonteinerisse. Terved riided ja muu majapidamiskraam aga anneta näiteks Uuskasutuskeskusele või vii riiete kogumiskonteinerisse.
Katkine mööbel. Ka sellega ei ole midagi teha, kui keegi seda just parandada ei oska. Vii see jäätmejaama.
Patareid, vanad ravimid, putukatõrjevahendid jm keskkonnale väga ohtlikud jäätmed. Kogu need palun kokku ja vii korraga jäätmejaama.
Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 22/06/2023 09:56:13