Foto: kaitsevägi

Riigikogu riigikaitsekomisjon märkis Nursipalu harjutusvälja laiendamist vastustavale pöördumisele vastates, et ohtlik julgeolekuolukord nõuab Eestilt oma kaitse tugevdamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks kiireid ja otsustavaid samme ning seega ka Nursipalu harjutusvälja laiendamist, samas kinnitas komisjon, et jälgib harjutusväljade arendamist ka edaspidi tähelepanelikult ning soovib mõjutatud kogukondade ja omavalitsustega dialoogi jätkata.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu märkis 15. juunil komisjoni nimel saadetud vastuses, et paljude allkirjadega kollektiivne pöördumine näitab teema tähtsust Eesti ühiskonnas ning tingib vajaduse leida põhjalikult läbi kaalutud ja kõigi osapoolte jaoks vastuvõetavad lahendused. Tema sõnul on komisjon pöördumise algatajatele oluliste teemade tõstatamise ning kaasumise eest tänulik. „See on oluline ja vajalik selleks, et leiaksime riigikaitseliste huvide teostamiseks viisid, mis arvestaksid võimalikult suures mahus mõjudega, mis kaasnevad kohalikule kogukonnale, keskkonnale ja kohalikele omavalitsustele. Riigikaitsekomisjon on soovinud kollektiivse pöördumise menetlemisel olla avatud ja kaasav ning oleme arvesse võtnud mitmeid huvigruppide ettepanekuid,“ ütles ta.

Stoicescu sõnul ei ole riigikaitsekomisjonil kollektiivset pöördumist „Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele“ aga võimalik toetada. „Riigikaitsekomisjon jätkab tegelemist laiapindse riigikaitsega, mille käigus jälgime tähelepanelikult kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljade arendamist ning soovime kõigi kogukondade ja omavalitsustega sel teemal dialoogi jätkata,“ kinnitas ta komisjoni üksmeelselt heaks kiidetud vastuses.

Stoicescu sõnul on praegune julgeolekuolukord mitte lihtsalt keeruline, vaid väga ohtlik ning see nõuab Eestilt oma kaitse tugevdamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks kiireid ja otsustavaid samme. Ta selgitas, et Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad, mis asub Kagu-Eestis ja keskendub just nimelt selle regiooni kaitsmisele, vajab lahinguvõime saavutamiseks samaväärset harjutusvälja, nagu see on olemas kaitseväe 1. jalaväebrigaadil. Tema sõnul on keskpolügoon Põhja-Eestis täiesti koormatud ning 2. jalaväebrigaadil pole võimalik kavandada väljaõppe läbiviimist ka Lätis või Soomes, kus asuvad sobilikud harjutusväljad on samuti koormatud. „Lisaks on oluline mõista, et ka Eestis paiknevad/roteeruvad liitlasväed peavad saama harjutada 2. jalaväebrigaadiga koos, et olla vajadusel valmis Eesti eest võitlema,“ märkis ta.

Stoicescu märkis, et agressiivse Venemaa naaberriik Eesti ei tohi oma riigikaitse tugevdamisega viivitada ning seega toetab riigikaitsekomisjon Nursipalu harjutusvälja kiirendatud korras laiendamist. Kolmapäevasel istungil võttis riigikogu vastu ka valitsuse algatatud seadusemuudatused, millega loodavad õiguslikud alused võimaldavad kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljad erandjuhtudel kiirendatud korras välja arendada. „Riigikaitsekomisjoni hinnangul soovib kaitseministeerium leida Nursipalu harjutusvälja laiendamise osas kõigile osapooltele võimalikult head lahendused koostöös kohaliku kogukonnaga,“ ütles komisjoni esimees.

Stoicescu tõi esile, et valitsus toetas mai lõpus kompensatsioonimeetmete paketti, millega muu hulgas suurendatakse kohalike omavalitsuste toetusi ja määratakse neljale Nursipalu harjutusvälja tegevusest mõjutatud vallale kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus. Tema sõnul annavad toetused kohalikele omavalitsustele rohkem kindlustunnet ning aitavad kompenseerida harjutusväljadest tulenevaid häiringuid ja mõjusid. Ta osutas ka kaitseministeeriumi väljendatud kavatsusele lähiaastatel Võrumaale suunata kokku ligi 200 miljonit eurot investeeringuid.

Nursipalu harjutusväljaga seonduvat on nii kollektiivse pöördumise esitanud huvigruppide, mõjutatud kohalike omavalitsuste kui ka kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste esindajatega korduvalt arutanud nii XIV kui ka XV Riigikogu riigikaitsekomisjon.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/06/2023 09:48:12