Opel Zafira, millesugusesse mahtus 10 iraaklast.

Põlva kohtumajas läinud kuul tehtud otsus näitab, et kuritegevus ega õnneks ka karistused ning nende täideviimine ei tunne riigipiire.

Tartu maakohtu Võru kohtumaja Põlva osakonnas menetleti Leedus Kaunase piirkonnakohtus mullu oktoobris tehtud konfiskeerimiotsuse tunnustamist ja täitmist Siarhei von Kaehne suhtes.

See põneva nimega kodanik on 58-aastane mees, kel Eesti isikukood ning rahvastikuregistri andmetel kodukoht siinkandis – eeldatavasti siis Põlvamaal.

Kohus otsustas kirjalikus menetluses, et Kaunase kohtu otsus kuriteo toimepanemise vahendi asenduskonfiskeerimise osas tuleb tunnistada Eestis lubatavaks ja täitmiseks. Lihtsamini öelduna: von Kaehne peab konfiskeerimise asendusena kuu aja jooksul maksma Eesti Vabariigi riigituludesse 600 eurot.

Juriidiliselt on asi keerukas, sisuliselt mitte nii väga. Justiitsministeerium edastas märtsis Võru kohtumajale Leedust saabunud konfiskeerimistunnistuse. Euroliidu riigid tunnustavad vastastikku arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid ning nii jäi asi Eesti kohtu kui von Kaehne elukohajärgse kohtu vormistada.

Konfiskeerimistunnistuse kohaselt mõisteti von Kaehne mullu oktoobris Leedus süüdi välismaalaste smugeldamises. Siarhei von Kaehne vedas koostöös V. S-iga Leedu Vabariigis välismaalasi, kes olid Leedu riigipiiri ületanud ebaseaduslikult ja kellel puudus Leedus alaline elukoht. Inimsmugeldajate eesmärk oli neid omakasu nimel ebaseaduslikult üle Leedu riigipiiri toimetada.

V. S. oli kellegi teadmata inimesega leppinud kokku inimsmugeldamise tasus. Selle eest transportis ta mullu juunis Leedus Jonava linnas Opel Zafiras ebaseaduslikult kümmet Iraagi Vabariigi kodanikku. V. S. tahtis viia iraaklased üle piiri Poola. Samal ajal eskortis Siarhei von Kaehne teda sõidukis Audi 100, luuras ja blokeeris teed, püüdes sellega kinnipidamist vältida ja välismaalaste Poola toimetamiseks teed juhatada.

Inimsmugeldamine läks aga luhta, sest politsei pidas sõidukid kinni.

Leedu seaduste järgi tuleb konfiskeerida vara, mida kasutatakse kuriteo toimepanemiseks. Kui see vara kuulub mõnele kolmandale isikule, siis mõistetakse kurjategijalt välja konfiskeeritava vara rahaline väärtus.

Opel ei kuulunud von Kaehnele ning selle 1200-eurone maksumus mõistetigi temalt kui kuriteo kaasosaliselt välja V. S-iga solidaarselt ehk poole ulatuses.

Kohtuotsus ei kajasta, mis sai kuriteo toimepanemise hetkel mehe kasutuses olnud Audist – võimalik, et selle hind osutus konfiskeerimismenetlusega mässamiseks liiga väikeseks.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 08/06/2023 08:43:32