Kevadine Karula maastik. Foto: Tuule Müürsepp

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid loodi 1993. aastal ning tänavu täitub neil 30 tegutsemisaastat. Erinevate sündmuste kaudu on aasta jooksul võimalik osa saada kõigi kolme rahvuspargi kultuuripändist ja loodusväärtustest. 2. juunil toimub Karulas rahvusparkide 30. juubeliaasta pidulik avamine.

Iga rahvuspark on eriline - aastasadade jooksul looduse ja inimese vastastikuses mõjus tekkinud pärand omanäoline. Rahvuspargi mõte erineb teistest looduskaitsealadest selle poolest, et lisaks loodusele on sama tähtis ka kohalik kultuuripärand - seal elavate inimeste igapäevane elu-olu, esivanematelt pärit tarkus ja elulaad. On selleks siis Karula metsa- ja järverikka kuppelmaastiku ning kohapealsete inimeste sünergias arenenud maastikupilt; Soomaa suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade, looklevate jõgede ja kohaliku inimese kooselu; Vilsandi linnurikkad väikesaared, loopealsed ja mereelustik kõrvuti kohapealse inimesega. 

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõuniku Kaja Lotmani sõnul on rahvuspargid eriline osa meie rahvuslikust väärtusest. „Igas piirkonnas on oma eriline kohalik kultuuripärand, mis on tekkinud paljude inimpõlvede jooksul. Rahvuspargid on Eesti looduse pärlid, mis säravad eriliselt siis, kui loodus ja inimene saavad omavahel hästi läbi. Soovime Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide kogukondadele toredaid ühiseid hetki ja looduselamusi,“ ütles Lotman.

Juubeliaasta avamisel Karulas Ähijärvel esitletakse raamatut „Pildikesi Karula rahvuspargist“, toimub kontsert ja laual on 30 rahvusparkide maitset niitudelt, metsadest, põldudelt, rabadest, järvedest ja merest. Üritusele on oodatud Karula rahvas ning sõbrad lähemalt ja kaugemalt.

Eestis on kokku kuus rahvusparki. Suurim ja vanim rahvuspark– Lahemaa, tähistas paar aastat tagasi 50. juubelit. Eesti rahvusparkidest noorim on Alutaguse rahvuspark, mis tähistab sel aastal 5. sünnipäeva.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 02/06/2023 08:43:32