Foto: Elektrilevi

Iga kolmas tulekahju Eestis saab alguse elektrikilbist, juhtmestikust või kodumasinast. Statistika näitab, et see arv on tõusnud. Võrguettevõtted Elektrilevi ja Elering koostöös päästeametiga soovitavad inimestel asjatundjate abiga kodused elektrisüsteemid üle kontrollida.

Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmi sõnul tagab Elektrilevi elektri jõudmise iga koduni ja teeb kõik, et see toimuks tõrgeteta, investeerides igal aastal miljoneid eurosid varustuskindluse parandamisse. „Soovime aga senisest rohkem pöörata tähelepanu ka ennetustööle, et pakkuda inimestele tuge ning teadmisi koduseinte vahele jääva elektrisüsteemi korrashoiule, mis on iga koduomaniku enda vastutus. Paraku peitub rikkis elektrisüsteemis palju ohte, mille ennetusega tasub tegeleda juba täna,“ ütles Mihkel Härm.

Päästeameti 2022. aasta statistika näitab, et mullu sai 252 hoone tulekahju alguse elektrist ning neist vähemalt 222 puhul oli tegemist elektripaigaldise või elektriseadme rikkega. Elektrist algavad tulekahjud tekivad sageli vananenud või ülekoormatud juhtmestiku, pistikupesa või kaitseseadme halva kontakti ning pistikupesa sädelemise tõttu. Vahel on tulekahju puhkemise põhjus ka see, et elanik ise on teinud elektritöid ning vastavatest oskustest on jäänud vajaka. Kodumasinate puhul saab tulekahju kõige sagedamini alguse külmkapist, pesumasinast, veeboilerist, televiisorist või elektripliidist.

„Statistika näitab, et elektrist tingitud tulekahjude arv on tõusnud ja see on kurb tendents,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. „Elektriseadmete kasutamisel ja elektrisüsteemi puhul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Ka kodumasinatel on eluiga ning amortiseerunud seadmeid kasutada ei tohi. Kui kodumasinat saab siiski remontida, tuleb see töö jätta vastava spetsialisti hooleks, sest vaid siis saab olla kindel, et töö on tehtud korralikult ning remonditud süsteemid ja seadmed ei kujuta ohtu. Kindlasti ei tasu vastavate oskusteta inimestel endil hakata elektriseadmeid ja -süsteeme remontima.”

„Ka kodunõustamiste käigus näeme, et paljudes kodudes on elektrisüsteemid pärit sügavast nõukogude ajast. Sageli on need ajaga ohtlikuks muutunud ja vajavad väljavahetamist,“ rääkis ennetustöö osakonna juhataja.

Elektrilevi kodulehel on olemas mugav võimalus saada esmane kiire digikonsultatsioon ilma elektrikut tellimata. Koduse elektrisüsteemi põhjalikuks hindamiseks on võimalus tellida elektriaudit, seda saab teha näiteks Eesti Energia kodulehe kaudu.

Lisaks kodusele elektrisüsteemile tuleb tähelepanelik olla ka kodust lähemal ja kaugemal asuvate elektriliinidega, sest nende juures juhtuvad õnnetused on eriti raskete tagajärgedega.

Eleringi liinide käidu talituse juhi Andrus Veeleiu sõnul on kõrgepingeliinide läheduses vaja alati ohust teadlik olla. „Tavapärasel liikumisel liinikaitsevööndis ja liinide ning mastide all ohtu ei ole, kuid kohe, kui tegemist on mõne töö tegemisega, näiteks põllutööd traktoriga või ehitustööd, kus suured veokid liiguvad liinide all, tuleb veenduda, et õhuliini ja masina vahemaa oleks ohutuks töötamiseks piisav,“ märkis ta.

Kui on kahtlus, et õhuliini juhtmed on liini alt läbi sõitva masina jaoks liiga madalal, tuleb kindlasti töö tegemine kooskõlastada liinivaldajaga. „Kõrgepingeliinidega seotud õnnetusi juhtub vähem kui koduse elektriga seotud õnnetusi, kuid need võivad olla sedavõrra raskemad, kuna tegemist on ikkagi kõrgepingega,“ märkis Veeleid.

„Selleks, et liinist elektrilöök saada, ei pea isegi juhtme vastu minema, piisab juba 2,5-meetrisest vahemaast,“ lisas ta hoiatuseks. Ta tõi näiteks ka jaanilõkked ning grillihooajal piknikul süüdatud lõkked, mis elektriliini all tehtuna võivad kerkiva suitsusamba tõttu anda lõkke ääres olijatele ohtliku elektrilöögi.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/05/2023 08:36:52